Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 2017

EESMÄRK

 

Keskkonnasõbraliku majandamise (edaspidi KSM) toetuse eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samutisuurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. 

Meetme eelarve 2017. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 26 000 000 €.

 

VASTUVÕTUAEG JA –KOHT
 

Toetuste taotlemisperiood kestab 2.-22. maini 2017. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 23. maist kuni 16. juunini 2017. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

 

Taotlust saab esitada vaid elektroonilise kliendiportaali e-PRIA (vana e-PRIA) vahendusel, mis asub aadressil https://epria.pria.ee/ . e-PRIAs saab taotlust esitada 2. maist 16. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

 

Maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega saab kõikidele tööpäevadele eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (https://www.pria.ee/broneering/).  Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondlikus teenindusbüroos ja infotelefonil 737 7679.

 

Samuti pakuvad põllu- ja maamajanduse konsulendid taotlejatele tasuta abi pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel ning tuge e-PRIA kasutamisel. Täpsemat infot leiate Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehelt aadressil www.pikk.ee.

 

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

 

KSM toetuse täpsemad tingimused on sätestatud maaeluministri 29.04.2015. a määrusega nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“.

 

NB! Olulised muudatused määruses:

• 2017. aastast alates ei või võtta uut kohustust sellise maa kohta ega suurendada kohustust sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks.
• Mesilaste korjealade rajamise lisategevuse elluviimise eest ettenähtud toetuse määr tõuseb 100 €/ha 193 €/ha kohta.

Toetusõiguslikkuse nõuded:

 

• KSM toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.
• Toetuse taotleja peab kasvatama põllumajandusliku majapidamise põllumaal vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri, millest vähemalt üks peab olema teravili, kaunvili, rühvelkultuur, õli- või kiukultuur, muu tehniline kultuur (edaspidi põllukultuur), ravim- või maitsetaim, köögivili või maasikas.

 

Põllumaa arvestusse lähevad kõik taotleja kasutuses olevad põllud, mis on taotlusele märgitud tähisega P (põllumajanduskultuurid ja lühiajaline rohumaa) või M (mustkesa).

Lühiajaline rohumaa on maa, millel kasvatatakse heintaimi kuni viiel järjestikusel aastal. Selline põld, millel kasvatatakse viis järjestikust aastat heintaimede segu, arvatakse kuuendal aastal püsirohumaaks (PR). Sealjuures katkestavad rohumaa vanuse arvestuse heintaimede puhaskultuurid (nt punane ristik, lutsern jne), muud põllumajanduskultuurid kui heintaimed ja mustkesa. Puhaskultuuriga rajatud heintaimede põld arvestatakse alati põllumaa hulka. Rohumaa vanust hakatakse uuesti algusest arvestama sellest hetkest, kui taotlusele on märgitud heintaimede segu.

 

NB! Need aastad, millal põllule on taotletud piirkondlikku mullakaitse toetust (edaspidi MULD) või on märgitud põld ökoalaks, rohumaale vanust ei lisa, st rohumaa vanust hakatakse edasi lugema MULD taotlemisele või ökoalaks märkimisele järgnevast aastast.

 

Põllumaa hulka ei arvestata püsirohumaad (PR) ja tagasirajatud püsirohumaad (TAR).

 

• Toetust ei saa taotleda taotleja, kes taotleb maaelu arengukava 2007-2013 perioodi mahepõllumajandusliku tootmise toetust või maaelu arengukava 2014-2020 perioodi mahepõllumajandusele ülemineku toetust või mahepõllumajandusega jätkamise toetust (edaspidi MAH).

• Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõiguslikule maale.

 

Toetusõiguslik on:

 

• põllumaa, millel kasvatatakse põllukultuuri, ravim- ja maitsetaimi, köögivilja või maasikat;
• põllumaa, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti. NB! Sellel kohustuseaastal, millal maa on jäetud sööti või mustkesasse, põllule KSM toetust ei maksta;
• põllumaa, millel kasvatatakse kuni neljal järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise neljandale aastale järgneva kohustuseaasta 15. juunil kasvatatakse seal põllukultuuri, ravim- või maitsetaimi, köögivilja, maasikat või hoitakse seda maad mustkesas;
• põllumaa, millel kasvatatakse Põllumajandusameti poolt põldtunnustatud heintaimi seemne tootmiseks.

• põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad KSM toetuse nõuetele ja kokku moodustavad ühikumääragrupis vähemalt 0,30 ha.

• põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
• kuna KSM toetuse üheks eesmärgiks on suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, siis arvestatakse toetusõigusliku maa hulka ka mootorsõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava tee ja põllukultuuri, köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaimede, heintaimede, mustkesas hoitava maa või sööti jäetud maa vahel paiknev kuni 5 meetri laiune rohumaariba.
• toetusõigusliku pindala hulka arvatakse ka maastikuelemendid, kaitstavad looduse üksikobjektid, kinnismälestised ning pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum.

 

Tagasirajatud püsirohumaa (TAR) ei ole KSM toetusõiguslik, st kui taotleja on varasemalt sellisele maale toetust saanud, millele ta nimetatud rohumaa rajab, küsitakse varasemalt selle põllu kohta makstud KSM toetus tagasi.

 

Baas- ja täiendavad nõuded:

 

• Peamine põllumajanduskultuur ei tohi hõlmata rohkem kui 75% põllumaast ja kaks peamist põllumajanduskultuuri ei tohi hõlmata kokku rohkem kui 95% põllumaast.
• Taotleja peab koostama või vajaduse korral uuendama põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaani.
• Viljavahelduse nõuded:

• sama liiki põllukultuuri või köögivilja ei tohi samal maal kasvatada kauem kui kahel järjestikusel aastal. Perekonda köömen kuuluvaid põllumajanduskultuure võib samal maal kasvatada kuni kolmel järjestikusel aastal. Mustkesa ja söötis maa ei katkesta külvikorras põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust;
• teravilja ei tohi kasvatada samal maal kauem kui kolmel järjestikusel aastal. Maisi või tatra kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras. Mustkesa ja söötis maa ei katkesta teraviljade järgnevust;
• ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei või kasvatada samal maal uuesti enne kolme aasta möödumist.
• Iga kohustuseaasta 1. detsembriks peab iga põllumajandusliku majapidamise 5 hektari KSM toetusõigusliku maa kohta olema taotlejal kehtivad mullaproovid.

• Vähemalt 15% KSM toetusõiguslikul maal tuleb igal kohustuseaastal kasvatada liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure.
• Vähemalt 30% KSM toetusõiguslikust maast tuleb igal kohustuseaastal hoida 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

• Taotleja peab kasutama külvisena taotluse esitamise aastale eelneva aasta sügisesel ja taotluse esitamise aasta kevadisel teraviljade külvipinnal kokku vähemalt 15% sertifitseeritud teraviljaseemet.

• Glüfosaati on keelatud kasutada põllukultuuridel või köögiviljadel tärkamisest, istutamisest või maha panemisest kuni saagi koristamiseni; haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel; põllul, millele taotletakse toetust mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest.

• Taotleja või tema esindaja peab esimese kohustuseaasta 1. detsembriks osalema KSM algkoolitusel ja viienda kohustuseaasta 15. juuniks KSM täienduskoolitusel.
• Kui maa, millel kasvatatakse põllukultuure, köögivilja või mida hoitakse mustkesas, moodustab üle 20 hektari suuruse ala ja piirneb mootorsõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega, siis rajab või jätab taotleja tee ja põllu vahele 2–5 meetri laiuse rohumaariba või maastiku joonelemendi nagu kraav, hekk või kiviaed.
• Taotleja peab koostama 15. juuniks väetamisplaani kogu oma kasutuses oleva põllumajandusmaa kohta.

 

Täiendava veekaitse lisategevus (1-aastane toetus)

 

• Lisategevuse toetuse taotlemiseks peab taotlema KSM toetust.
• Vähemalt 50% KSM toetusõiguslikust maast peab olema taotlemise aasta 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

 

 

Mesilaste korjealade rajamise lisategevus (1-aastane toetus)

 

• Lisategevuse toetuse taotlemiseks peab taotlema KSM toetust.

• Taotlejal peab olema PRIA loomade registris (taotlemise aasta 1. mai seisuga) vähemalt 10 mesilasperet või peab taotleja olema sõlminud kokkulepe mesinikuga, kellel on PRIA loomade registris vähemalt 10 mesilasperet. Iga 0,5 ha toetusõigusliku maa kohta peab olema vähemalt 1 mesilaspere.
• Toetust antakse KSM määruse lisas nimetatud korjetaimedega rajatud põldude kohta.
• Taotleja peab kasvatama toetusõiguslikul maal kuni kohustuseaasta 15. augustini mesilasperedest kuni 200 meetri kaugusel puhaskultuurina vähemalt kolme korjetaime liiki. Kolmest peamisest korjetaime liigist väikseima liigi kogupindala ei tohi olla alla 20% kolme peamise korjetaime liigi kogupindalast. Korjetaimedena arvestatakse taimeliike, mis taotluse esitamise aastal õitsevad.
• Korjetaimede kasvatamise korral on niitmine, karjatamine, hekseldamine ja maa ettevalmistamine järgmise kultuuri kasvatamiseks keelatud kuni kohustuseaasta 15. augustini. Mitmeaastaseid korjetaimi, mida ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, tuleb külviaastale järgnevast kalendriaastast alates niita või hekseldada ajavahemikul 16. august kuni 15. september.

 

Põllulindude soodustamise lisategevus (lisategevuse eest toetust ei anta)

 

• Lisategevust võib ellu viia alates 2. kohustuseaastast.
• Püsirohumaa, mille andmed on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, võib jätta üle aasta niitmata, hekseldamata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on kohustuseaastal kasutatavast KSM toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne.

 

Kohustus

 

KSM toetusega seotud nõudeid tuleb täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) KSM toetuse taotlemise esimesel aastal kindlakstehtud maal ning kohustuse jätkamist kinnitatakse igal aastal KSM toetuse taotlemisega.

 

KSM kohustust saab suurendada kuni 20% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kohustuse suurendamisel üle 20% algab uus 5-aastane KSM kohustuseperiood.

 

Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

 

Kui kohustus algab ülevõtmise teel, st taotlejal puudub varasemast kehtiv kohustus, siis kohustust suurendada ei saa. Kohustuse suurendamisel tuleb taotlejal võtta uus 5-aastane kohustus.

 

KSM kohustuse saab asendada:

• täielikult maaelu arengukava 2014-2020 perioodi MAH kohustusega;
• osaliselt või täielikult MULD kohustusega.

 

KSM kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on algse kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi maa osas, millel jätkab kohustuse nõuetekohast täitmist teine põllumajandustootja või mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja millel teine isik kohustust ei jätka. Seega on oluline, et taotleja enne taotluse esitamist kontrolliks üle, millisele pinnale on põllumassiivil kohustus alanud. Sellel pinnal tuleb kohustust täita 5 aastat. NB! Kohustuse suurenemine ja vähenemine ei kompenseeri üksteist, st kui ühele kohustusealusele põllule toetust ei taotleta ja lisatakse kohustuse alla sama suurusega uus põld, siis on esimese põllu osas kohustust vähendatud ja teine põld läheb kohustuse suurenemise arvestusse. Kohustuse jätkamiseks peab taotlusele kohustusealuste põldude kohta tegema vastava toetuse taotlemise märke.

Kui kohustusealune maa on põllumajanduslikust majapidamisest välja läinud, mistõttu ei saa taotleja enam kohustust jätkata, siis tuleb PRIA-t sellest teavitada.

 

TOETUSE TAOTLEMINE

Toetuse taotlemiseks ja kohustuse jätkamiseks tuleb taotluste vastuvõtuperioodil PRIA-le esitada vanas e-PRIAs pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus. Erinevad juhendid ja abiinfo, kuidas e-PRIAsse siseneda ja portaalis toimida, on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel e-PRIA juhendite alajaotuses. Esitada tuleb järgmised dokumendid:

 

• vormid PT50 ja PT50A (pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus koos põldude loeteluga) ning põllumassiivi kaart või katastri kaart. Võetud kohustuse jätkuvat täitmist kinnitatakse toetuse taotlemisega kohustusealustele põldudele.

Taotleja peab taotlusele märkima kogu põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada. Ta peab ära näitama ka põllumajandusmaa, mille kohta ta toetust ei taotle, sealhulgas ka vähemalt 0,01 ha põllud ja põllud, mis moodustavad kokku vähemalt 0,30 hektarilise maa-ala. Kohustuslik on ära näidata ka põllud, mille kohta toetusi ei maksta ehk mis ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

• Mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest toetuse taotlemiseks esitab taotleja koos taotlusega andmed mesilasperede arvu kohta, kellele korjeala rajatakse.

Kui taotlejal on kokkulepe mesinikuga, esitab ta lisaks ka andmed mesiniku kohta. Mesinik kinnitab nimetatud andmete õigsust PRIA e-teenuste keskkonnas.

• teave kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta, kui kohustusealused põllud on koos kohustusega teiselt taotlejalt üle võetud.

 

Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik majapidamine ühelt omanikult üle teisele, on võimalik toetuse maksmine uuele omanikule. Selleks peab põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik ülevõtmisperioodil esitama PRIA-le ettevõtte ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotlema toetuse maksmist, esitades soovitusliku vormi „Teave põllumajandusliku majapidamise/põllumajandusettevõtte üleandmise-ülevõtmise kohta ja taotlus ülevõtjale toetus(t)e maksmiseks“. Lisaks nimetatud dokumentidele peab ülevõtja PRIA-le esitama ka vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta. Ülevõtmisperioodiks on 23. mai kuni 1. september.

 

Ülevõtmise puhul antakse kõik üleandja toetuse taotlemisega kaasnevad õigused ja kohustused ülevõtjale.

 

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

 

PRIA kontrollib administratiivselt kõiki esitatud taotlusi ning kohapeal kontrollvalimitesse (vähemalt 5% iga meetme kohta) hõlmatud taotlejaid. Lisaks rakendab PRIA pindalade mõõtmistel kaugseire kontrolli. Nõuetele vastavuse süsteemi nõuete täitmist kontrollitakse kohapeal vähemalt 1% taotlejate hulgas.

 

PRIA teeb KSM toetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2018. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2018. a. 

 

Toetuse määrad:

• Põhitegevuse elluviimise eest – 50 €/ha;
• Täiendava veekaitse lisategevuse elluviimise eest – 5 €/ha;
• Mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest – 193 €/ha.

 

KSM toetus on üks viiest MAK 2014-2020 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, mille taotlemise korral on  Euroopa Nõukogu määruse 1305/2013 lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

• üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
• mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
• muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed ja PLK maad).

 

Kui taotleja ületab KSM, piirkondliku mullakaitse, keskkonnasõbraliku aianduse, kohalikku sorti taimede kasvatamise ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuseid taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta.

 

LISAINFO JA KONTAKT
 

Lisainformatsiooni saab PRIA infotelefonil 737 7679.