Tutvustus
Erakorralist toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad või juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkonnas, mida suurenenud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud on negatiivselt enim mõjutanud. Erakorralist toetust antakse kohandamistoetuse ja riigiabina Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest ja kehtestatud kaubanduspiirangutest tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks.
Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA iseteeninduskeskkonnas. Taotluse esitamise juhend asub siin.
e-PRIAsse saab sisse logida aadressil https://epria.pria.ee/.
Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, siis tuleb esmalt täita avaldus andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse e-PRIA teenuses „Kliendi andmed“.
Erakorralise toetuse taotluse esitamiseks valige e-PRIA peamenüüst „Taotlemine“ ning klõpsake seejärel nupul „Esita toetustaotlus“. Avanevast rippmenüüst valige meede „Erakorraline toetus põllumajandussektorile“.
Erinevad juhendid, kuidas e-PRIAsse siseneda ja teenuseid kasutada, on leitavad e-PRIA portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.
Tingimused
Erakorralise toetusega põllumajandussektorile toetatakse erinevaid põllumajanduslikke esmatootmise tegevusvaldkondi.
Erakorraline toetus jaguneb kaheks:
1. Kohandamistoetus
2. Riigiabi toetus
Kohandamistoetusega toetatakse piimatootmist, sealiha tootmist ning lamba- ja kitsekasvatust.
Riigiabi toetusega toetatakse veiseliha tootmist, kartulikasvatust, köögiviljakasvatust avamaal, maasikakasvatust, köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatust köetavas kasvuhoones, broilerikasvatust, munakanakasvatust ja vutikasvatust.
Toetuse saamiseks tuleb esitada e-PRIA iseteeninduskeskkonnas taotlus ajavahemikus 29. juuni - 06. juuli 2022.
Taotlusel saab valida ühe või mitu põllumajanduslikku tegevusvaldkonda, mille osas soovitakse toetust taotleda.
1. Kohandamistoetus
Toetust saab taotleda piimatõugu lehma kohta, kui taotleja pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt nelja piimatõugu lehma, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks 2022.
Toetust saab taotleda emise kohta, kui taotleja pidas 31. detsembri 2021. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel ja 30. aprilli 2022. aasta seisuga vähemalt üht emist.
Emiste arv 2022. aasta 30. aprilli seisuga tuleb taotlejal esitada koos toetuse taotlusega. Kui toetuse taotlejal 2021. aasta 31. detsembri seisuga emiseid ei olnud, kuid ta märgib taotlusele emiste arvu 2022. aasta 30. aprilli seisuga, saab ta toetust sigade eest - st need emised arvestatakse teiste sigade hulka.
Toetust saab taotleda sigade kohta, kui taotleja pidas 30. aprilli 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel karjas, kus puudus 31. detsembri 2021. aasta seisuga emis, vähemalt 20 siga, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks 2022.
Sigade eest saavad toetust ka need taotlejad kes pidasid 31. detsembri 2021. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel ja 30. aprilli 2022. aasta seisuga vähemalt üht emist. Sellisel juhul saab taotleja toetust ka sea eest ning talle ei kehti 20 looma nõue.
Näide 1:
Taotleja pidas 2021. aasta 31. detsembri ja 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel 5 emist, lisaks on taotleja 2022. aasta 30. aprilli seisuga registrit teavitanud veel 5 sea pidamisest. Sellisel juhul saab taotleja toetust 5 emise eest ja 5 sea eest.
Näide 2:
Taotleja pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel karjas, kus puudus 2021. aasta 31. detsembri seisuga emis, vähemalt 20 siga, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks 2022. 2022. aasta 30. aprilli seisuga esitas taotleja registrisse 7. maiks sigade arvuks 30 (sh võib olla ka emiseid). Sellisel juhul saab taotleja toetust 30 sea eest.
Näide 3:
Taotleja pidas 2021. aasta 31. detsembri seisuga põllumajandusloomade registri andmetel 1 emist, aga emised puuduvad 2022. aasta 30. aprilli seisuga. Sellisel juhul ei saa taotleja toetust emiste kohta. Kui tal aga on 30. aprilli seisuga vähemalt 20 siga, saab ta toetust sigade eest. Kui tal on 30. aprilli seisuga näiteks 3 siga, siis ta toetuse tingimustele ei kvalifitseeru ja toetust ei saa.
Toetust saab taotleda uttede ja emakitsede kohta, kui taotleja pidas 30. aprilli 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt kümmet utte või emakitse, kes olid nimetatud kuupäeva seisuga vähemalt kümne kuu vanused ja kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks 2022.
Taotluste menetlemise käigus hinnatakse kas piima- ja sealihatootja ning lamba- ja kitsekasvataja tegevus on vastavuses keskkonna- ja kliimasõbraliku eesmärgiga. Keskkonna- ja kliimasõbraliku eesmärgiga tegevusele vastavaks loetakse selle piima- ja sealihatootja ning lamba- ja kitsekasvataja tegevus, kes on saanud 2021. aasta eest vähemalt ühte järgmist kliima- ja keskkonnatoetust: rohestamise toetus (ROH), poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK), ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL), Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT), loomade heaolu toetus (LHT), mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH), keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM).
Keskkonna- ja kliimasõbralikuks loetakse ka nende taotlejate tegevus, kes 2021. aasta eest ei saanud nimetatud toetusi, kuid kui nende ettevõtte tegevus vastab veeseaduse 6. peatüki 7. jaos sätestatud tingimustele.
2. Riigiabi toetus
Toetust saab taotleda lihatõugu veiste kohta, kui taotleja pidas 30. aprilli 2022. a seisuga vähemalt viit lihatõugu veist, kelle pidamisest ta teavitas põllumajandusloomade registrit hiljemalt 7. mail 2022.
Toetust saab taotleda piimatõugu pullide kohta, kui taotleja pidas 30. aprilli 2022. a seisuga vähemalt viit piimatõugu pulli, kes olid nimetatud kuupäeva seisuga vähemalt kahe kuu vanused ja kelle pidamisest ta teavitas põllumajandusloomade registrit hiljemalt 7. mail 2022.
Toetust saab taotleda broilerite kohta, kui taotleja pidas 30. aprilli 2022. a seisuga vähemalt 25 broilerit, kelle pidamisest ta teavitas põllumajandusloomade registrit hiljemalt 7. mail 2022.
Toetust saab taotleda munakanade kohta, kui taotleja pidas 30. aprilli 2022. a seisuga vähemalt 25 munakana, kelle pidamisest ta teavitas põllumajandusloomade registrit hiljemalt 7. mail 2022.
Toetust saab taotleda vuttide kohta, kui taotleja pidas 30. aprilli 2022. a seisuga vähemalt 100 vutti, kelle pidamisest ta teavitas põllumajandusloomade registrit hiljemalt 7. mail 2022.
Toetust saab taotleda kartuli-, avamaaköögivilja- või maasikakasvatuses hektari kohta, kui taotleja kasvatas 2022. aastal kartulit, avamaaköögivilja või maasikat kokku vähemalt 0,5 hektaril.
Juhul kui taotleja ei ole 2022. aastal taotlenud PRIAlt pindalatoetust, tuleb lisaks esitada 2022. aasta kartuli-, avamaaköögivilja- ning maasikapõldude katastritunnused, põldude numbrid ja nende pindala 0,01 hektari täpsusega. Samuti tuleb taotlusel täpsustada, millised kultuurid põllul kasvavad.
Toetust saab taotleda köetava kasvuhoone ruutmeetri kohta, kui taotleja kasvatas 2022. aastal köögivilja, köögiviljataimi, maitsetaimi, maasikaid või lilli köetavas kasvuhoones, mis on registreeritud ehitisregistris ja millel on kasutusluba või mille kohta on esitatud kasutusteatis, vähemalt 100 ruutmeetril.
Taotlusele tuleb märkida katastritunnus, millel kasvuhoone asub, kasvuhoone ehitisregistri kood, köetav pind ja kasutusperiood. Vähemalt 9 kuud kasutuses olev kasvuhoone on kasvuhoone, mille kütteperiood köögiviljade, köögivilja- ja maitsetaimede, maasika ja lillede kasvatamiseks algas jaanuaris või veebruaris ning kuni 8 kuud kasutuses oleva kasvuhoone kütteperiood algas üldjuhul märtsis või hiljem. Samuti tuleb taotlusele märkida kasvatatav põllumajanduskultuur ning täpsustada, milliseid köögivilju, köögiviljataimi, ravimtaimi kasvatatakse. Lillede puhul tuleb täpsustada, kas tegemist on lõikelillede, haljastuseks kasutatavate suvelillede või lehtdekoratiivsete taimedega.
Toetuse määramine
PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et:
1) erakorraline kohandamistoetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 30. septembril 2022. aastal;
2) erakorraline riigiabi oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31. detsembril 2022. aastal.
Erakorralise kohandamistoetuse ühikumäära põllumajanduslooma kohta otsustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, arvestades selle toetuse andmiseks eraldatud rahalisi vahendeid ja nende jaotust tegevusvaldkondade vahel ning nende tegevusvaldkondade kõikide nõuetekohaste põllumajandusloomade arvu. Erakorralise kohandamistoetuse ühikumäär sea kohta on 13 protsenti emise kohta kehtestatud ühikumäärast. Kui taotluses märgitud emiste arv on suurem kui 31. detsembril 2021. aastal põllumajandusloomade registris märgitud emiste arv, siis arvutatakse toetuse suurus 31. detsembril 2021. aastal põllumajandusloomade registris märgitud emiste arvu alusel.
PRIA otsustab erakorralise riigiabi ühikumäära põllumajanduslooma või hektari kohta, arvestades riigiabi andmiseks eraldatud rahalisi vahendeid, nende jaotust tegevusvaldkondade ja vajaduse korral põllumajanduskultuuride vahel ning nende tegevusvaldkondade kõikide nõuetekohaste põllumajandusloomade või hektarite arvu.
Sealjuures võetakse arvesse, et erakorralise riigiabi ühikumäär:
- lihatõugu veise, sealhulgas ristandi, ja vähemalt kahe kuu vanuse piimatõugu pulli kohta on 70 protsenti ammlehma ja vähemalt kaheksa kuu vanuse lihatõugu lehmmullika kohta kehtestatud ühikumäärast;
- broileri kohta on 90 protsenti munakana kohta kehtestatud ühikumäärast;
- vuti kohta on 20 protsenti munakana kohta kehtestatud ühikumäärast;
- vähemalt üheksa kuud aastas kasutuses oleva köetava kasvuhoone kohta on 0,60 eurot ruutmeetri kohta;
- kuni kaheksa kuud aastas kasutuses oleva köetava kasvuhoone kohta on 0,27 eurot ruutmeetri kohta.
Erakorralist riigiabi antakse riigiabi ajutise raamistiku osas 2.1 sätestatud tingimuste kohaselt kuni 35 000 eurot kriisist mõjutatud põllumajandustootja kohta. Kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud riigiabi määr toetuse taotleja kohta on täitunud, antakse põllumajandustootjale toetust vähese tähtsusega abina, mille puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abiga kokku ületada 25 000 eurot.
Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi kinnitatud ühikumääradega saate tutvuda siin.
Abiks taotlejale
Juriidilised alused
| Nimetus | Lisatud |
|---|---|
Lisainfo:
pindala- ja loomatoetuste infotelefon 737 7679
toetustega seotud info info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee)
