Piirkondlik veekaitse toetus 2020

• Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.

• Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõiguslikule maale.
• Põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad VESI toetuse nõuetele ja kokku moodustavad vähemalt 0,30 ha.
• Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

• Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab teise kohustuseaasta 1. detsembriks osalema Maaeluministeeriumi korraldatud veekaitsekoolitusel. Kohustuse ülevõtmisel, kui kohustuse ülevõtjal ei olnud varasemast kehtivat kohustust, tuleb veekaitsekoolitusel osaleda kohustuse ülevõtmise aasta 1. detsembriks. Kui kohustus võetakse üle alates kolmandast kohustuseaastast, ei nõuta koolitusel osalemist.
• Kui taotlejal on olemas VESI toetusega seotud veebileht, peab ta selle kaudu teavitama avalikkust, et asjakohane tegevus on viidud või viiakse ellu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadud toetuse abil. Selleks tuleb kodulehel avaldada MAK logo ja Euroopa Liidu embleem ning esitada tegevuse lühikirjeldus. Toetuse teavitamisega seonduv on reguleeritud maaeluministri 22.12.2015. a määrusega nr 26. Täiendav info on kättesaadav PRIA kodulehel.

• Toetust ei või taotleda taotleja, kes taotleb keskkonnasõbraliku majandamise toetust (edaspidi KSM) täiendava veekaitse lisategevuse elluviimise eest, mahepõllumajandusele ülemineku toetust või mahepõllumajandusega jätkamise toetust (edaspidi MAH).
• Toetusõiguslik on Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (edaspidi NTA) asuv:
  • põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õli- või kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (edaspidi põllukultuurid), ravim- või maitsetaimi, köögivilja või maasikat;
  • põllumaa, millel kasvatatakse kuni neljal järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise neljandale aastale järgneva kohustuseaasta 15. juunil kasvatatakse seal põllukultuuri, ravim- või maitsetaimi, köögivilja, maasikat või hoitakse seda maad mustkesas;
  • põllumaa, millel kasvatatakse heintaimi seemne tootmiseks ja mis on Põllumajandusameti poolt põldtunnustatud.
• Toetusõigusliku maa hulka arvatakse ka mootorsõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava tee ja põllukultuuride, köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaimede või toetusõiguslike rohumaa põldude vahel paiknev kuni 5 meetri laiune rohumaariba.
• Baasnõue: vähemalt 30% KSM toetusõiguslikust maast tuleb igal kohustuseaastal hoida 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.
• Täiendav nõue: vähemalt 60% KSM toetusõiguslikust maast tuleb igal kohustuseaastal hoida 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

• Toetusõiguslik on NTAl asuv põld:
  • mis asub vähemalt 50 protsendi ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal;
  • millel asub allikas või karstilehter.

NTAle jäävate alade ja objektide kaardikihti näete PRIA avalikul veebikaardil, lülitades abiinfo kaardikihtide valikus sisse „Kaitsmata põhjaveega alad“, „Allikad ja karstilehtrid“ ja/või „Olul. allika- ja karstialad“.

• Toetust võib taotleda rohumaa (P, PR, TAR) kohta.
• Toetust ei või taotleda keskkonnatundliku püsirohumaa (TPR) kohta.
• Baas- ja täiendavad nõuded:
  • Taotleja peab täitma kohustuseperioodi jooksul kogu majapidamise põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” §-s 12 sätestatud püsirohumaa säilitamise nõudeid. Infot püsirohumaade säilitamise kohta saab PRIA kodulehelt;
  • andmed põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta tuleb kanda veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse;
  • toetusõiguslikku maad, millele taotletakse VESIR toetust, tuleb hoida rohukamara all, mis peab olema rajatud hiljemalt taotlemise aasta 15. juuniks;
  • rohukamara kahjustamine maa ülekarjatamise tõttu on keelatud;
  • rohukamarat võib uuendada ainult otsekülvi ja pealekülvi teel.

VESIT kohustusega seotud maa, millel nõudeid järgitakse, võib igal aastal muutuda.

Kohustust saab üle anda üksnes taotlejale, kellel ei ole kehtivat VESIT kohustust. Kuna VESIT toetust ei saa samaaegselt taotleda MAH toetusega, siis ei saa VESIT kohustust üle anda taotlejale, kellel on kehtiv MAH kohustus.

VESIR kohustust saab suurendada kuni 20% esimese kohustuseaasta VESIR kohustusealuse maa pindalast. Kui taotleja VESIR kohustus suureneb üle 20%, tuleb taotlusel VESIR kohustuse alla planeeritud põldude pindala vähendada sellises ulatuses, et VESIR kohustuse suurenemine oleks kuni 20%. Kui taotleja ei vähenda VESIR kohustuse alla planeeritud põldude pindala nii palju, et kohustuse suurenemine oleks kuni 20%, määratakse talle toetust maksimaalselt selle pindala ulatuses, mis oli taotlejal kohustuse all 2019. aastal. See tähendab, et taotleja ei saa 2020. aastal VESIR toetust kogu suurenenud pindala ulatuses.

Ülevõtmise teel alanud VESIR kohustust suurendada ei saa.

Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

VESIR kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi üksnes selle maa osas, mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja mille osas kohustust üle ei võeta.