Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 2022

Toetust saab taotleda ala kohta, mis vastab PLK määruse §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa tingimusele.

• PLK toetust võib taotleda füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ja muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes hooldab maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.

• Toetust saab taotleda keskkonnaregistrisse kantud vähemalt 0,10 ha suuruse hoolduskõlbliku poolloodusliku koosluse või selle osa kohta, mis asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil.
• Hoolduskõlblik kooslus on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav. Selle taastamine on lõppenud, seal on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks ning kooslust on võimalik nõuetekohaselt hooldada.
• Kadakatega poollooduslikku kooslust ei loeta hoolduskõlblikuks, kui sealsete puittaimede liituvus (võrade projektsioonide osakaal maapinnal) on suurem kui 0,5. Kui kadakad ja muu puittaimestik kasvavad nii, et ala on takistusteta hooldatav ning on olemas niidule omane rohttaimestik, võib liituvus olla suurem kui 0,5.
• Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse MAK 2014-2020 alusel antavat muud pindalapõhist toetust.
• Niidetavale puisniidule ja muule niidule võib taotleda samaaegselt PLKga ka ühtset pindalatoetust (edaspidi ÜPT), kui alad vastavad ÜPT toetuse tingimustele.

Toetusõigusliku maa hulka arvatakse:

• põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lõigetes 3-5 ja 7-10 nimetatud maastikuelemendid;
• maa, millel asub kiviaed, heinaküün või loomade varjualune;
• kuni 2 meetri laiused maastiku joonelemendid (kraav, hekk või kiviaed);
• kuni 0,05 hektari suurused puude ja põõsastega kaetud alad, kus puudub niidutaimestik, kuid mis on seotud traditsioonilise põllumajandustegevusega või keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega;
• kuni 0,05 hektari suurused väikeveekogud ja taimestikuta alad;
• rannaniidul kõik sellised ala osad, kus taimestik puudub, olenemata ala osa suurusest (soolakud, veelombid, lõukad), välja arvatud taimestiku piirist mere poole jäävad liiva- ja kliburannad;
• roostik, mida on viimase aasta jooksul niidetud või karjatatud. Kui roostik on rohkem kui aasta hooldamata, roog on puitunud ning maapinnale on moodustunud roomatt, siis selline ala ei ole toetusõiguslik;
• pinnasteed, mis on üle 50 protsendi ulatuses kaetud niidutaimestikuga ning mida hooldatakse niitmise või karjatamise teel.

• Poollooduslikku kooslust ei tohi kahjustada.
• Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, peab olema kohapeal visuaalselt tuvastatav piir.
• Taotleja hooldab poollooduslikku kooslust KeA poolt PRIA e-teenuse keskkonnas ette nähtud viisil ja seal märgitud poolloodusliku koosluse tüüpi arvestades. Kui KeA on PRIA e-teenuse keskkonnas poolloodusliku koosluse hooldamise viisina ette näinud nii niitmise kui ka karjatamise, hooldab taotleja poollooduslikku kooslust kas niitmise või karjatamise teel.
• Puisniitu võib hooldada niitmise või karjatamise teel. Karjatamine on lubatud puisniidu taastamise järel niidutaimestiku taastumise eesmärgil või kui puisniitu on enne niidetud ja niide on kokku kogutud.
• Puiskarjamaad tuleb hooldada karjatamise teel.
• Rannaniidul ja loopealsel on lubatud ainult karjatamine. Niitmine on lubatud, kui see on vajalik liigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks või kui alal on võimalik teha heina ja niide kokku koguda ning kui KeA on sellise hooldamise viisi PRIA e-teenuse keskkonnas ette näinud.
• PLK 5-aastase kohustuse puhul võib heas seisus ja vähese tootlikkusega loopealse kohustuseperioodi jooksul jätta ühel kohustuseaastal hooldamata, kui KeA on andnud selleks nõusoleku enne 1. augustit.
• Karjatatavat poollooduslikku kooslust võib enne karjatamist niita arvestades, et niita ei tohi enne 10. juulit. Niitmine ja niite kokku kogumine peab toimuma enne 1. augustit ning 1. oktoobriks peab ala olema nõuetekohaselt karjatamise teel hooldatud.
• Niidetaval poollooduslikul kooslusel on hekseldamine keelatud. Karjatatavat poollooduslikku kooslust on lubatud üle niita või hekseldada üksnes KeA kirjalikul nõusolekul. KeA võib vajaduse korral seada tingimuseks karjatataval poollooduslikul kooslusel niite või heksli kokku kogumise.
• Taotleja või tema esindaja peab osalema KeA korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel, kus jagatakse juhiseid alade hooldamiseks ja selgitatakse toetuse saamise tingimusi. 2022. aastal peab olema koolitus läbitud hiljemalt 1. oktoobriks. Nõude täitmisel arvestatakse alates 2015. aastast toimunud koolitusi. Oma läbitud koolituste andmeid näete uue e-PRIA menüüpunktis „Pindalateenused“ valides  „Pindalatoetuste lisateenused“.
• Poollooduslikku kooslust ei tohi niita enne 10. juulit.
• Niidetav poollooduslik kooslus peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks. Kokkukogutud niide peab olema alalt ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks, kui KeA ei näe ette teisiti. 
• Niidetavat poollooduslikku kooslust (välja arvatud puisniit), mis on suurem kui 15 hektarit, tuleb niita keskelt-lahku, servast-serva või muul meetodil, kui KeA on andnud selleks nõusoleku. Tööde alustamisest tuleb teavitada KeA-d.
• Poollooduslikul kooslusel tuleb alustada karjatamisega kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäeval. Kui tähtpäeva ei ole sätestatud, võib karjatamisega alustada taotleja valitud ajal, kui KeA ei ole PRIA e-teenuse keskkonnas selleks ette näinud muud tähtpäeva.
• Rannaalal tuleb alustada karjatamisega hiljemalt 31. mail.
• Karjatamise tulemusena peab 1. oktoobriks kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50% ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud.
• Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, on keelatud anda loomale lisasööta.
• Kui taotlejal on olemas PLK toetusega seotud veebileht, peab ta selle kaudu teavitama avalikkust, et asjakohane tegevus on viidud või viiakse ellu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadud toetuse abil. Selleks tuleb kodulehel avaldada MAK logo ja Euroopa Liidu embleem ning esitada tegevuse lühikirjeldus. Toetuse teavitamisega seonduv on reguleeritud maaeluministri 22.12.2015. a määrusega nr 26. Täiendav info on kättesaadav PRIA kodulehel.

PLK 5-aastast kohustust võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

2022. aastal ei saa kohustust e-PRIAs üle anda. Kohustuse üleandmiseks-ülevõtmiseks tuleb PRIAle saata mõlemapoolselt digiallkirjastatud vabas vormis avaldus e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee).

1-aastast kohustust üle anda ei saa.

PLK kohustusega saab asendada järgmisi kohustusi:

• mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse (MAH) kohustust
• piirkondliku mullakaitse toetuse (MULD) kohustust

Kohustust saab asendada täielikult või osaliselt. Kohustuse asendamisel peab taotleja võtma PLK kohustuse, mille kestus on üks kalendriaasta.

Kui taotlejal on juba PLK kohustus, liidetakse asendatud kohustusealuse maa pindala taotleja olemasoleva kohustusealuse maa pindalaga, ning taotleja peab võtma uue PLK kohustuse, mille kestus on üks kalendriaasta.

PLK 5-aastast kohustust saab suurendada kuni 15% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kohustuse suurendamisel üle 15% algab uus, 1-aastane kohustus.

Ülevõtmise teel alanud PLK kohustust suurendada ei saa. Soovi korral saab taotleja võtta uue, 1-aastase kohustuse.

Kohustust ei või suurendada sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks. Planeeritava Rail Balticu trassikoridori jäävaid maid saab vaadata Maa-ameti geoportaalist, valides menüüst kaardirakendused „Kitsenduste kaart“ ja lülitades kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic trass“. Rail Balticu trassikoridori kaardikiht on nähtav ka PRIA avalikul veebikaardil, lülitades abiinfo kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic’u trass“.

PLK 5-aastase kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi üksnes selle maa osas, mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja.