Tutvustus
Põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse (edaspidi PÕHJAVESI-VPR) eesmärk on põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine ning põhjaveekaitseliselt tundlikel aladel paiknevate väärtuslike püsirohumaade säilitamine ja ekstensiivne majandamine. Toetust antakse põhjaveekaitselise tegevuse elluviimise eest viie järjestikuse kalendriaasta jooksul. Toetust tutvustav video on leitav siit.
2024. aasta mulla- ja veekaitsetoetuste taotlusvooru eelarve on kokku 4 394 392 eurot. Toetust rahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist.
Toetustaotlusi saab esitada 20. maist 17. juunini 2024. a.
Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.
Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.
Esindusõigusi ja volitusi e-PRIA teenuste kasutamiseks saab anda jaotusest „Esindusõigused ja volitused“. Kui taotlejal ei ole võimalik e-PRIAs digitaalselt volitusi anda, siis saab esindajat määrata ka vastava volituskirjaga. Täiendavat infot saate lugeda PRIA kodulehelt.
Taotlusvormi leiate e-PRIAs valides jaotuse „Taotlemine“ ning klõpsates nupul „Esita toetustaotlus“. Avanevast rippmenüüst valige „Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus“.
Alates 2023. aastast rakendab PRIA kõikide strateegiakava (ÜPP SK 2023–2027) alusel antavate pindalapõhiste toetuste menetlemisel pinnaseiresüsteemi.
Tingimused
Toetuse saamise nõuded:
- taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal toetuse saamise tingimuslikkuse nõudeid;
- taotleja täidab põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse toetusõiguslikkuse nõudeid, baasnõudeid ja põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitselise tegevuse nõudeid kogu kohustuseperioodi ehk viie järjestikuse kalendriaasta jooksul.
Nõuded taotlejale
- toetust võib taotleda füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega ning viib kohustuseperioodi jooksul ellu väärtusliku püsirohumaa kaitselisi tegevusi. Põllumajanduslikuks tegevuseks antud toetuse mõistes loetakse rohumaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, sh asjakohased tegevused, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning tagavad, et rohumaad on võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta;
- toetust antakse taotlejale, kes taotleb lisaks strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust (KSM), või kes peab iga rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi. Loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseperioodi kalendriaastal peetavate veiste, lammaste ja kitsede keskmist arvu. Loomad peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja nende andmed kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse. Kohustuse võtmise aastal makstakse PÕHJAVESI-VPR toetust üksnes siis, kui taotlejale makstakse KSM toetust või ta peab 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi.
Loomühikud loomarühmade kaupa:
| Loomarühm | Loomühik |
|---|---|
| üle 24 kuu vanune veis, sh ammlehm | 1,0 |
| 6–24 kuu vanune veis | 0,6 |
| kuni kuue kuu vanune veis | 0,2 |
| üle kuue kuu vanune lammas või kits | 0,15 |
| kuni kuue kuu vanune lammas või kits | 0,05 |
Toetusõiguslik maa:
- toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse rohumaa kohta, mis asub vähemalt 50 protsendi ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal, või millel asub allikas või karstivorm (kaardikihid „Olulised allika- ja karstialad“, „Kaitsmata põhjaveega alad“ ja „Allikad ja karstilehtrid“) ning mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
- see on eksperdi inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit (kaardikiht „Väärtuslik püsirohumaa“);
- see on eksperdi inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaa (NB! Kõrge loodusväärtusega püsirohumaa kohta saab toetust taotleda alates 2025. aastast).
- rohumaa harimiseks kasutatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid;
- rohumaal viiakse vähemalt igal teisel aastal läbi tegevusi, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku;
- toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel muud mulla- ja veekaitsetoetust või väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust.
Taotleja peab täitma kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõudeid:
- taotleja kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse;
- taotleja koostab veeseaduse § 162 alusel väetamisplaani;
- taotleja säilitab püsirohumaa pindala vähemalt samas ulatuses, mis on võrdne toetustaotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud pindala- ja loomapõhise taotluse alusel kindlaks määratud püsirohumaa pindalaga (vt püsirohumaa säilitamise kohustus);
- keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei ole lubatud muuta. Keskkonnatundliku püsirohumaa uuendamine on lubatud ainult pealtkülvi teel juhul, kui sellest on eelnevalt PRIAt teavitatud.
Veekaitselise koolituse läbimise kohustus:
- taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud teise kohustuseaasta 1. detsembriks vähemalt ühel veekaitselisel koolitusel, infopäeval, konverentsil või esitlustegevusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames või Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel. Koolituste kohta leiate rohkem informatsiooni METK nõuandeteenistuse kodulehelt.
Taotleja peab täitma kogu kohustusealusel rohumaal järgmisi nõudeid:
- rohumaad hoitakse rohukamaras, sh ei ole lubatud rohumaad künda, kultiveerida, koorida, randaalida, freesida, äestada ega teha muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid;
- rohumaa uuendamine on keelatud;
- rohumaa ülekarjatamine ja pärast 1. novembrit seal loomade pidamine on keelatud. Karjatatavatele loomadele tohib anda lisaks ainult mineraalsööta;
- rohumaal on keelatud väetiste kasutamine, välja arvatud loomade karjatamisel mahajääv sõnnik;
- rohumaal on keelatud keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine.
PÕHJAVESI-VPR toetuse tingimused on sätestatud regionaalministri 21.12.2023. a määrusega nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“. Täpsemat infot toetuse nõuete ja taotluse täitmise kohta saab lugeda juhendist „Abiks taotlejale“.
Kohustused
PÕHJAVESI-VPR toetuse 5-aastase kohustuse puhul tuleb nõudeid täita viiel järjestikusel kalendriaastal ning kohustuse jätkamist tuleb kinnitada igal aastal PÕHJAVESI-VPR toetuse taotlemisega.
Oma kohustuste andmeid näete e-PRIA menüüpunkti „Pindalateenused“ alajaotusest „Pindalatoetuste lisateenused“.
Kohustust saab suurendada kuni kaks hektarit või üle kahe hektari kui see moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20%.
Juhul kui kohustust suurendatakse üle kahe hektari ja samal ajal üle 20% kohustusealuse maa pindalast, algab uus 5-aastane kohustus kogu PÕHJAVESI-VPR kohustusega hõlmatud pinnal.
Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui PÕHJAVESI kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse kohane kohustus.
Kohustusealuse maa pindala võib vähendada pinna arvelt, mis läheb teise isiku kasutusse.
Muudel juhtudel võib PÕHJAVESI-VPR kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 10%.
Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu, erandlike asjaolude esinemise või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral.
Toetuse määrad
Toetuse ühikumäär väärtusliku püsirohumaa kaitse elluviimise eest on ühe hektari toetusõigusliku rohumaa kohta kalendriaastas:
- 220 eurot, kui toetusõiguslikud ja muud rohumaad moodustavad kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku kuni 20 protsenti;
- 110 eurot, kui toetusõiguslikud ja muud rohumaad moodustavad kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku üle 20 protsendi.
Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamiseks vajaminev summa ületab taotlemise aastaks määratud eelarvet, on PRIAl õigus määrusega sätestatud toetuse määrasid vähendada.
Toetuse määramine
PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 10. veebruariks 2025. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2025. a.
Enne toetuse määramist teeb PRIA administratiivseid ja kohapealseid kontrolle (vt pikemalt juhendist „Abiks taotlejale“). Pindala- ja loomatoetuste määramisel arvestatakse pindala- ja loomatoetuste nõuete rikkumise hindamise aluseid. Kontrollitakse, kas taotleja ning tema maa ja loomad vastavad toetusõiguslikkuse, toetuse saamise ning tingimuslikkuse nõuetele.
Füüsilistele isikutele makstavast toetusest peetakse kinni üksikisiku tulumaks.
Abiks taotlejale
Juriidilised alused
| Nimetus |
|---|
| Määrus |
Vormid
| Nimetus |
|---|
Abiks taotlejale
| Nimetus |
|---|
| Toetust tutvustav video (PÕHJAVESI-VPR) |
| Kasutusjuhend pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse esitamiseks |
Toetuse nõuete rikkumise hindamise alused
| Nimetus | Lisatud |
|---|---|
Lisainfo
- pindala- ja loomatoetuste infotelefon 737 7679
- toetuste info info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee)
