Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 2024

• Toetust antakse taotlejale, kes vastutab looma või lindude pidamise eest.
• Iga ohustatud tõu kohta võetakse eraldi kohustus.
• Taotleja peab igal kohustuseaastal pidama vähemalt 1 hobust või 1 veist või 1 lammast või keskmiselt vähemalt 350 eesti vutti.
• Toetust ei anta taotlejale, kellele antakse arengukava alusel ohustatud tõugu looma pidamise toetust.

Eesti tõugu hobuse pidamise eest põhitoetuse taotlemisel peab hobune vastama järgnevatele tingimustele:

1. on sündinud enne kohustuseaastat või on looma asendamise korral vähemalt kuue kuu vanune asendusloom;
2. on tõuraamatu põhiossa registreeritud või sinna kantud;
3. on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse ning peetakse põllumajandusloomade registris registreeritud tegevuskohas;
4. on nõuetekohaselt identifitseeritud.

Eesti tõugu hobuse pidamise eest lisatoetuse andmisel võetakse lisaks eelnevale arvesse:

1. kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal puhtatõulise järglase andnud eesti hobuse mära, kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse, varsa põlvnemine on mõlema vanemlooma osas geneetiliselt kontrollitud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas;
2. kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal puhtatõulise järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud eesti hobuse täkk, kui täku põlvnemine on mõlema vanemlooma osas geneetiliselt kontrollitud, varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas;
3. eesti hobuse tõuraamatu põhiossa kantud noortäkk, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme kalendriaasta jooksul ega ole järglast andnud.

Hobuslaste andmed on jälgitavad hobuslaste registris. Registrist on võimalik vaadata ka hobuse geneetilise ekspertiisi andmeid. Mõlema vanemlooma osas geneetiliselt kontrollitud põlvnemist tähistab alajaotuses „Geneetiline ekspertiis“ veerus „Liik“ kirje „Põlvnemine“.

Eesti raskeveo tõugu hobuse pidamise eest põhitoetuse taotlemisel peab hobune vastama järgnevatele tingimustele:

1. on sündinud enne kohustuseaastat või on looma asendamise korral vähemalt kuue kuu vanune asendusloom;
2. on tõuraamatu põhiossa registreeritud või sinna kantud või on tõuraamatu lisaossa A registreeritud ning vastab aretusprogrammis ettenähtud nõuetele;
3. on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse ning peetakse põllumajandusloomade registris registreeritud tegevuskohas;
4. on nõuetekohaselt identifitseeritud.

Eesti raskeveo tõugu hobuse pidamise eest lisatoetuse andmisel võetakse lisaks eelnevale arvesse:

1. kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal puhtatõulise järglase andnud eesti raskeveohobuse mära, kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse, varsa põlvnemine on mõlema vanemlooma osas geneetiliselt kontrollitud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas;
2. kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal järglase andnud tõuraamatu põhiossa kantud eesti raskeveohobuse mära, kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse, varsa põlvnemine on mõlema vanemlooma osas geneetiliselt kontrollitud ning varss on saadud põllumajandusloomade aretuse seaduse § 3 lõike 5 kohase aretusprogrammi alusel ja registreeritud tõuraamatu lisaosas A;
3. kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal puhtatõulise järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud eesti raskeveohobuse täkk, kui täku põlvnemine on mõlema vanemlooma osas geneetiliselt kontrollitud, varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas;
4. kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud tõuraamatu põhiossa kantud eesti raskeveohobuse täkk, kui täku põlvnemine on mõlema vanemlooma osas geneetiliselt kontrollitud ning varss on saadud põllumajandusloomade aretuse seaduse § 3 lõike 5 kohase aretusprogrammi alusel, nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse ning varss on registreeritud tõuraamatu lisaosas A;
5. eesti raskeveohobuse tõuraamatu põhiossa kantud noortäkk, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme kalendriaasta jooksul ega ole järglast andnud.

Hobuslaste andmed on jälgitavad hobuslaste registris. Registrist on võimalik vaadata ka hobuse geneetilise ekspertiisi andmeid. Mõlema vanemlooma osas geneetiliselt kontrollitud põlvnemist tähistab alajaotuses „Geneetiline ekspertiis“ veerus „Liik“ kirje „Põlvnemine“.

Tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune või vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste pidamise eest põhitoetuse taotlemisel peab hobune vastama järgnevatele tingimustele:

1. on sündinud enne kohustuseaastat või on looma asendamise korral vähemalt kuue kuu vanune asendusloom;
2. on Tori Hobuse Seltsi või Vana-Tori Hobuse Ühingu peetava tõuraamatu põhiossa registreeritud või sinna kantud;
3. on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse ning peetakse põllumajandusloomade registris registreeritud tegevuskohas;
4. on nõuetekohaselt identifitseeritud.

Tori hobuse pidamise eest lisatoetuse andmisel võetakse lisaks eelnevale arvesse:

1. kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal puhtatõulise järglase andnud tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni mära, kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse, varsa põlvnemine on mõlema vanemlooma osas geneetiliselt kontrollitud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas;
2. kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal puhtatõulise järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni täkk, kui täku põlvnemine on mõlema vanemlooma osas geneetiliselt kontrollitud, varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas;
3. tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni tõuraamatu põhiossa kantud noortäkk, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme kalendriaasta jooksul ega ole järglast andnud.

Hobuslaste andmed on jälgitavad hobuslaste registris. Registrist on võimalik vaadata ka hobuse geneetilise ekspertiisi andmeid. Mõlema vanemlooma osas geneetiliselt kontrollitud põlvnemist tähistab alajaotuses „Geneetiline ekspertiis“ veerus „Liik“ kirje „Põlvnemine“.

Eesti maatõugu veise pidamise eest põhitoetuse taotlemisel peab veis vastama järgnevatele tingimustele:

1. on sündinud enne kohustuseaastat või on looma asendamise korral vähemalt kuue kuu vanune asendusloom;
2. on tõuraamatu põhiossa kantud;
3. mõlemad vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatusse;
4. on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse ning peetakse põllumajandusloomade registris registreeritud tegevuskohas;
5. on nõuetekohaselt identifitseeritud.

Eesti maatõugu veise pidamise eest lisatoetuse andmisel võetakse lisaks eelnevale arvesse:

1. eesti maatõugu lehm, kes on kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal andnud tõendatud põlvnemisega puhtatõulise järglase, vasikas on elussündinud, nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse või esitatud jõudluskontrolli läbiviijale;
2. tõuraamatusse kantud eesti maatõugu pull;
3. eesti maatõugu lehmmullikas, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme kalendriaasta jooksul;
4. eesti maatõugu lehm, kelle suhtes tehakse kohustuseaastal jõudluskontrolli.

Eesti vuti pidamise eest toetuse taotlemisel peavad olema täidetud järgnevad tingimused:

1. 1. maist 2023. a kuni 30. aprillini 2024. a on majapidamises peetud keskmiselt vähemalt 350 tõutunnistusega või tõendatud päritoluga eesti vutti;
2. majapidamises viiakse kohustuse võtmise aastale eelnenud kalendriaastal ning igal kohustuseaastal läbi munajõudluse kontroll Eesti Linnukasvatajate Seltsi koostatud „Eesti vuttide jõudluskontrolli eeskiri“ või mõne teise Eesti vuttide jõudluskontrolli tegemiseks tegevusloa saanud ühingu eeskirja kohaselt;
3. vuttide kohta peab pidama arvestust vähemalt kohustuseperioodi lõpuni.

Kihnu maalamba pidamise eest põhitoetuse taotlemisel peab lammas vastama järgnevatele tingimustele:

1. on sündinud enne kohustuseaastat või on looma asendamise korral vähemalt kuue kuu vanune asendusloom;
2. on tõuraamatu põhiossa registreeritud või sinna kantud;
3. on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse ning peetakse põllumajandusloomade registris registreeritud tegevuskohas;
4. on nõuetekohaselt identifitseeritud.

Kihnu maalamba pidamise eest lisatoetuse andmisel võetakse lisaks eelnevale arvesse:

1. peatõuraamatusse kantud kihnu maalamba jäär;
2. kihnu maalammas, kelle suhtes tehakse kohustuseaastal jõudluskontrolli.

Võetud kohustuse suurendamisele ei ole seatud piiranguid. Kohustust saab suurendada pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

Võetud kohustuse vähendamine on lubatud kogu kohustuseperioodi jooksul tingimusel, et kohustuse alla jääb vähemalt üks sama tõugu loom või vähemalt 350 vutti.

Taotlejal on võimalik taotlusele märgitud, kuid kohustuseaastal karjast välja läinud loom nõuetekohaselt asendada ning saada looma kohta toetust. Asendusloom peab asendamise hetkel olema vähemalt kuue kuu vanune, sama tõugu ning vastama samadele toetuse saamise nõuetele, millele vastab asendatav loom.

Asenduslooma kohta, kes ei vasta samale lisatoetuse saamise tingimusele, mida taotleti asendatud loomale, ei määrata looma kohta nimetatud lisatoetust. Juhul kui asendusloom ei vasta ühelegi taotletud lisatoetuse tingimusele, määratakse looma kohta üksnes põhitoetust.

Karjast välja läinud loom tuleb asendada sama tõugu loomaga 20 tööpäeva jooksul. Tööpäevana arvestatakse igat kalendripäeva, mis ei ole laupäev, pühapäev või riiklik püha.

Asendamisest tuleb PRIAt teavitada 7 tööpäeva jooksul looma asendamisest arvates, esitades e-PRIAs pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlusele uue dokumendi.

Toetuse taotlusele saate lisada dokumendi menüüpunktis „Dokumendid“ lingilt „Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus“. Teatise esitamiseks vajutage nuppu „Lisa dokument“.

Asendamisest teavitamise dokument peab sisaldama järgmisi andmeid:

1. asendatava looma elunumber või identifitseerimisnumber;
2. asenduslooma elunumber või identifitseerimisnumber;
3. looma asendamise kuupäev.