Loomade heaolu toetus 2022

Meede 14.1 MAK 2014-2020

Alates 2022. aastast võetakse pindala - ja loomapõhiste toetuste taotlusi vastu uues e-PRIAs!

MAK 2014-2020 logo EL embleemiga (horisontaalne)

Tutvustus

Loomade heaolu toetuse (LHT) eesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid, parandades sellega loomade heaolu ja tervist ning tagades neile loomuomasemad pidamistingimused.

Toetust saab taotleda 2.-23. maini  2022. a.

Hilinenud taotluste vastuvõtmise periood on 24. maist kuni 17. juunini 2022. a.

Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga ei rakendata erandkorras 2022. aastal toetuste vähendamist pindalatoetuse taotluse esitamise eest hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil.

Pärast 17. juunit esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Taotlusel esitatud andmeid on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 17. juunini 2022. a. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.

Alates 2022. aastast võetakse pindalatoetuste taotlusi vastu uues e-PRIAs aadressil https://epria.pria.ee/.  
 
Taotluse esitamiseks tuleb esmalt e-PRIAsse sisse logida ning valida esindatav, kelle eest soovite taotlust esitada. Teenuse leiate kui valite menüüst „Taotlemine“, seejärel vajutage nuppu „Esita toetustaotlus“ ja valige avanevast rippmenüüst meede „Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus“. Taotlusvormi avamiseks vajutage nuppu „Alusta esitamist“.

e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Tingimused

Toetust saab taotleda nõuetekohaste veiste, vasikate, hobuste, lammaste, kitsede ja sigade kohta vähemalt 2 loomühiku ulatuses või vähemalt 50 nõuetekohase munakana kohta. Toetust ei saa taotleda mahetunnustatud loomagrupi kohta.

Loomühikute arvestamise koefitsiendid loomrühmade kaupa on järgmised:

  • vähemalt kuue kuu vanune veis - 1;
  • vähemalt kuue kuu vanune hobune - 1;
  • vasikas - 0,4;
  • emis - 0,5, muu siga - 0,3;
  • lammas - 0,15;
  • kits - 0,15;
  • munakana - 0,014.

Toetuse kohustuseperiood kestab 1 kalendriaasta.

Taotleja peab täitma nõuetele vastavuse süsteemi nõudeid terves oma põllumajanduslikus majapidamises.

  • Toetust saab taotleda veise ja vasika kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt kantud põllumajandusloomade registrisse (vt loomade register), kelle üle peetakse nõuetekohast arvestust ning keda taotleja peab pidama 2. maist kuni 31. augustini.
  • Vasikateks loetakse need veised, kes on 2. mai seisuga alla kuue kuu vanused. Pärast 17. juunit veistele ja vasikatele taotlemismärgete lisamine ega asendamine ei ole lubatud. Kui taotletud veis või vasikas pidamisperioodil karjast välja läheb, tuleb temalt eemaldada taotlemise märge ka taotluselt.
  • Veiste ja vasikate karjatamisperiood kestab vähemalt 1. juunist 31. augustini ning karjatamise andmed peavad olema kantud põlluraamatusse aga võib olla ka eraldi karjatamispäevik. Nõutud on andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja loomade arvu kohta, karjamaa(de) asukoha ning karjamaa(de) pindala kohta.
  • Piimatõugu vasikate põhitegevuse nõuete täitmise valiku puhul tuleb jälgida, et vasikate ühissulus pidamisel oleks seal vähemalt 2 m2 vaba põrandapinda iga vasika kohta ning põrandapind on pehme allapanuga kaetud. Samuti tuleb vasikate nudistamisel kasutada üldanesteesiat koos analgeesiaga või sedatsiooni koos lokaalanesteesia ja analgeesiaga ning selle kohta on olemas veterinaararsti kirjalik kinnitus, mis sisaldab andmeid nudistatud loomade arvu ja kasutatud ravimite kohta.
  • Taotleja peab loomi vähemalt 1. jaanuarist kuni 1. aprillini 2022. a ja 1. detsembrist kuni 31. detsembrini 2022. a loomakasvatushoones või -rajatises, mis kaitseb loomi halbade ilmastikuolude eest või tagab juurdepääsu hoonele. Lisaks riiklikus ehitisregistris registreeritud hoonetele loetakse nõuetekohaseks ka teised katusega ja puidust, kilest või muust sobivast materjalist välispiiretega loomade pidamiseks kasutatavad siseruumiga ehitised.
  • Loomapidaja võimaldab loomale vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Väliaedik ja karjamaa on looma tervisele ohutud. Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb veist nende eest kaitsta või mitte lasta teda karjamaale.
  • Karjamaid, millel karjatatakse veiseid, vasikaid, lambaid, kitsi ja hobuseid, ei tohi üle karjatada ehk kahjustada rohukamarat nii, et taotlemisaasta vegetatsiooniperioodil see enam ei taastu.
  • Toetust saab taotleda lamba ja kitse kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt kantud põllumajandusloomade registrisse (vt loomade register), kelle üle peetakse nõuetekohast arvestust ning keda taotleja peab pidama 2. maist kuni 31. augustini.
  • Lammaste ja kitsede osas puudub kohustus pidada 31. augustini neid samu loomi, keda taotleja pidas 2. mai seisuga, samuti puudub kohustus hoida karjas lambaid ja kitsi arvul, mis oli 2. mai seisuga PRIA loomade registris, kuid kui taotletakse toetust näiteks mõlemale loomarühmale, siis peab taotlejal olema 31. augustini mõlema loomarühma loomi.
  • Kitsedele ja lammastele tuleb toetuse taotlemisel lisaks muule söödale kasvatada põllumajandusmaal vähemalt viit põllumajanduskultuuri, millest vähemalt üks on:
    • harilik sigur, harilik leeskputk, aedruut, harilik saialill, suur teeleht, harilik võilill, aedpetersell, piparmünt või harilik palderjan
    • ning teisteks põllumajanduskultuurideks võivad olla: harilik nõiahammas, harilik esparsett, valge mesikas, harilik lutsern, valge ristik, roosa ristik, suvivikk, küüslauk, harilik sibul, naeris, aedporgand, redis, söödakapsas ja aed-mädarõigas.
  • Eespool nimetatud põllumajanduskultuure ühe lamba või kitse kohta tuleb kasvatada vähemalt 5 m2 suurusel alal puhaskultuurina või segus teiste põllumajanduskultuuridega minimaalse põllusuurusega 0,01 ha. Segus kasvatamise korral loetakse nõuetekohaseks põllumajanduskultuur, mida kasvatatakse vähemalt kümnel protsendil põllu pinnast.
  • Nimetatud kultuurid tuleb märkida vormi "Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus" lisas "Põldude loetelus" veerus "LHT ravimtaimed". Segus kasvatamisel tuleb veerus "Põllumajanduskultuur" märkida kultuurid "Täpsusta kultuuri" juures.
  • Taotleja peab loomi vähemalt 1. jaanuarist kuni 1. aprillini 2022 ja 1. detsembrist kuni 31. detsembrini 2022 loomakasvatushoones või -rajatises, mis kaitseb loomi halbade ilmastikuolude eest või tagab juurdepääsu hoonele. Lisaks riiklikus ehitisregistris registreeritud hoonetele loetakse nõuetekohaseks ka teised katusega ja puidust, kilest või muust sobivast materjalist välispiiretega loomade pidamiseks kasutatavad siseruumiga ehitised.
  • Lammastele ja kitsedele toetuse taotlemisel tuleb karjatatavaid rohumaid vahetada 1. juuliks vähemalt ühel korral, väljaarvatud laidudel ja väikesaartel karjatamisel.
  • Karjamaid, millel karjatatakse veiseid, vasikaid, lambaid, kitsi ja hobuseid, ei tohi üle karjatada ehk kahjustada rohukamarat nii, et taotlemisaasta vegetatsiooniperioodil see enam ei taastu.
  • Loomapidaja võimaldab loomale vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Väliaedik ja karjamaa on looma tervisele ohutud. Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb veist nende eest kaitsta või mitte lasta teda karjamaale.
  • Toetust saab taotleda hobuse kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud (vt hobuslaste register), kelle üle peetakse nõuetekohast arvestust ning keda taotleja peab pidama 2. maist kuni 31. augustini.
  • Hobuseid karjatatakse karjatamisperioodil, mis kestab vähemalt 1. juunist kuni 31. augustini, karjamaal vähemalt taotlusel märgitud arvul ja täkkudele tagatakse karjatamisperioodil pääs karjamaale või väliaedikusse.
  • Ühe hektari rohumaa kohta on kuni 1,4 loomühikut karjatatavaid loomi, võttes arvesse kõik taotleja kasutuses olevad rohumaad, taotleja majapidamises 2. mai seisuga peetavad lambad, kitsed ja mahepõllumajanduse registrisse kantud mahepõllumajanduslikult peetavad veised ning taotlusel märgitud veised ja hobused.
  • Karjamaid, millel karjatatakse veiseid, vasikaid, lambaid, kitsi ja hobuseid, ei tohi üle karjatada ehk kahjustada rohukamarat nii, et taotlemisaasta vegetatsiooniperioodil see enam ei taastu.
  • Loomapidaja võimaldab loomale vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Väliaedik ja karjamaa on looma tervisele ohutud. Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb looma nende eest kaitsta või mitte lasta teda karjamaale.

Allapanul peetavad sead:

  • Toetust võib taotleda sigade kohta, keda taotleja peab kohustuseaasta 31. märtsi seisuga taotlusel märgitud tegevuskohas, milles peetavad sead on nõuetekohaselt identifitseeritud, sigade andmed on nõuetekohaselt kantud põllumajandusloomade registrisse (vt loomade register) ja sigade üle peetakse nõuetekohast arvestust. 2022. aastal võetakse aluseks taotlusele märgitud tegevuskoht ja selles 31. märtsi seisuga olev sigade arv põllumajandusloomade registris ning taotlusele märgitud emiste arv tegevuskohas.
  • Toetust ei või taotleda sigade kohta, keda taotleja peab tegevuskohas, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusena tekib vedel- või poolvedelsõnnik.
  • Toetust ei saa taotleda laudakompleksile (erinevad laudad registreeritud ühe registreerimisnumbri alla), kus osa loomapidamishooneid kasutab vedelsõnnikutehnoloogiat ja osa tahkesõnnikutehnoloogiat. Toetuse saamiseks peavad olema erinevat tehnoloogiat kasutatavad hooned eraldi registreeritud.
  • Sigadele tuleb tagada sisetingimustes allapanuks põhk või hein, sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud ja lamamisala peab olema kuiv, puhas ning looma jaoks mugav.
  • Alla seitsmepäevaste sigade kastreerimisel tuleb kasutada lokaalanesteesiat ja analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ning selle kohta on veterinaararsti kirjalik kinnitus, mis sisaldab andmeid kastreeritud loomade arvu ja kasutatud ravimite kohta.

Suuremal pinnal peetavad sead:

  • Toetust võib taotleda sigade kohta, keda taotleja peab kohustuseaasta 31. märtsi seisuga taotlusel märgitud tegevuskohas, milles peetavad sead on nõuetekohaselt identifitseeritud, sigade andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud (vt loomade register) ja sigade üle peetakse nõuetekohast arvestust.
  • Suuremal pinnal peetavate sigade toetuse põhitegevuse nõudeid on võimalik täita ka vedelsõnnikutehnoloogiaga sigalates.
  • Sigade pidamise ruumi on paigaldatud vähemalt üks kaamera, mis edastab peetavatest sigadest pildi taotleja või tema poolt määratud isiku mobiiltelefonile või arvutisse, kes vastutab taotleja majapidamises peetavate sigade heaolu eest. Kaamera abil peab olema jälgitav kogu sigade pidamise ruum või vähemalt enamik ruumis peetavaid sigu peavad jääma kaamera vaatevälja.
  • Üle 85-kilogrammise kehakaaluga sea, välja arvatud tiine emise ja seemendatud nooremise kohta, tagatakse rühmasulus kümme protsenti suurem pidamispind ja kuni 85-kilogrammise kehakaaluga sea, välja arvatud tiine emise ja seemendatud nooremise kohta, tagatakse rühmasulus 15 protsenti suurem pidamispind põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 "Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ §-s 14 sätestatust.
  • Alla seitsmepäevaste sigade kastreerimisel tuleb kasutada lokaalanesteesiat ja analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ning selle kohta on veterinaararsti kirjalik kinnitus, mis sisaldab andmeid kastreeritud loomade arvu ja kasutatud ravimite kohta.
  • Toetust saab taotleda taotleja majapidamises 2021. a 1. maist kuni 30. aprillini 2022. a alternatiivmeetodil peetud keskmise munakanade arvu või sellest väiksema arvu alusel. Munakanade keskmine arv peab olema vähemalt 50. Munakanade üle tuleb pidada nõuetekohast arvestust, mida tuleb säilitada 2022. a lõpuni. Täpsemalt saab munakanade pidamise tingimuste ja keskmise arvu märkimise kohta lugeda MAK loomade "Abiks taotlejale" juhendmaterjalist.
  • Kui taotletakse toetust munakanade heaolu nõuete täitmise eest, peab taotleja kohustuseaastal oma majapidamises 1 m2 munakanade pidamise ruumi põrandapinna kohta kuni kaheksat kana.

 

LHT toetuse menetlemise aluseks on maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 56 "Loomade heaolu toetus". Selgitusi ja lisainfot saab juhendist "Abiks taotlejale".

Toetuse määramine

Toetuse ühikumäär LHT põhitegevuse nõuete täitmise eest looma kohta on järgmine:

  • vähemalt kuue kuu vanuse veise kohta 44 eurot aastas;
  • alla kuue kuu vanuse veise kohta 17,10 eurot aastas;
  • vähemalt kuue kuu vanuse hobuse kohta 40 eurot aastas;
  • allapanul peetava sea (v.a emis) kohta 24 eurot aastas;
  • allapanul peetava emise kohta 42 eurot aastas;
  • suuremal pinnal peetava sea (sh emis) kohta 8,45 eurot aastas;
  • lamba kohta 9 eurot aastas;
  • kitse kohta 9 eurot aastas;
  • munakana kohta 2,37 eurot aastas.

Toetuse ühikumäär koolituse lisategevuse nõude täitmise eest on 75 eurot taotleja kohta aastas.

Enne toetuse määramist teeb PRIA administratiivseid ja kohapealseid kontrolle (vt pikemalt juhendist „Abiks taotlejale“). Kontrollitakse, kas taotleja ning tema maa ja loomad vastavad toetusõiguslikkuse ja toetuse saamise ning nõuetele vastavuse süsteemi nõuetele.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 10. veebruariks 2023. aastal ja toetus makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juunil 2023. aastal. Füüsilistele isikutele makstavast toetusest peetakse kinni üksikisiku tulumaks. Täpsemalt loe siit.