Tutvustus
Loomade heaolu toetuse (edaspidi LHT) eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid ning parandavad sellega loomade elutingimusi ja tervist. Lisaks aitab toetus vähendada loomakasvatuse negatiivset keskkonnamõju õhule ja mullale ning suurendada karjatatavate loomade hulka rohumaade elurikkuse säilitamiseks.
Toetatakse piimatõugu veiste ja hobuste keskkonnahoidlikku karjatamist, sigade suuremat pidamispinda, sigade söötmisplaani koostamist ja sööda täiendamist, põrsaste kastreerimise korral anesteesia ja analgeesia kasutamist, alternatiivsüsteemide rakendamist linnukasvatuses ning suuremat pidamispinda munakana ja vuti kohta.
Toetustaotlusi saab esitada 20. maist 17. juunini 2024. a.
Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.
Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreerida ennast PRIA kliendiks toetuse taotlejana. Kliendiks registreerimise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Pärast andmete kandmist põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse on võimalik e-PRIAs soovitud toimingutega jätkata.
Esindusõigusi ja volitusi e-PRIA teenuste kasutamiseks saab anda jaotusest „Esindusõigused ja volitused“. Kui taotlejal ei ole võimalik e-PRIAs digitaalselt volitusi anda, siis saab esindajat määrata ka vastava volikirjaga. Täiendavat infot saate lugeda PRIA kodulehelt.
Taotlusvormi leiate e-PRIAs valides jaotuse „Taotlemine“ ning klõpsates nupul „Esita toetustaotlus“. Avanevast rippmenüüst valige „Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus“.
Tingimused
Toetust antakse looma heaolu soodustavate tegevuste elluviimise eest ühe kalendriaasta jooksul.
Toetuse saamise nõuded
- Toetust saab taotleda nõuetekohaste piimatõugu veiste, hobuste ja sigade kohta vähemalt 2 loomühiku ulatuses või vähemalt 50 nõuetekohase munakana või 350 vuti kohta. Toetust ei saa taotleda mahetunnustatud loomagrupi kohta.
- Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal toetuse saamise tingimuslikkuse nõudeid.
Toetust saab taotleda piimatõugu veise ja vasika kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud, kelle andmed on nõuetekohaselt kantud põllumajandusloomade registrisse (vt loomade register) ning keda taotleja peab 2. maist kuni 6. septembrini 2024. a.
Piimatõuks loetakse järgmised tõud: eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA) ja dzörsi (JER).
Vasikateks loetakse need veised, kes on 2. mai seisuga alla kuue kuu vanused. Toetustaotlusel ei ole lubatud pärast 17. juunit toetuse taotlemise märkeid juurde lisada ega asendada. Kui toetustaotlusel kirjas olnud veis või vasikas läheb pidamisperioodil karjast välja, tuleb taotluselt eemaldada ka vastava looma kohta tehtud märge. Vääramatu jõu tõttu (nt looma hukkumine) karjast välja läinud loom on toetusõiguslik.
Piimatõugu veiste ja vasikate karjatamisperiood algab hiljemalt mais ja kestab vähemalt 14 järjestikust nädalat. ning karjatamise andmed peavad olema kantud põlluraamatusse, kuid võib pidada ka eraldi karjatamispäevikut. Nõutud on andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa(de) asukoha ning karjamaa(de) pindala kohta.
Piimatõugu veistel peab rohumaal olema tagatud juurdepääs puude varju, varjualusesse või loomakasvatushoonesse, mis kaitseb loomi halbade ilmastikutingimuste eest.
Karjamaid, millel karjatatakse piimatõugu veiseid, vasikaid ja hobuseid, ei tohi üle karjatada ehk kahjustada rohukamarat nii, et taotlemisaasta vegetatsiooniperioodil see enam ei taastu.
Taotleja peab täitma riiklikku loomatauditõrje programmi.
Toetust saab taotleda hobuse kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud, kelle andmed on nõuetekohaselt kantud põllumajandusloomade registrisse (vt hobuslaste register) ning keda taotleja peab 2. maist kuni 6. septembrini 2024. a taotleja nimel olevas tegevuskohas.
Hobuseid karjatatakse karjatamisperioodil karjamaal vähemalt taotlusel märgitud arvul. Karjatamisperiood algab hiljemalt mais ja kestab vähemalt 14 järjestikust nädalat. Täkkudele tagatakse karjatamisperioodil pääs karjamaale või väliaedikusse.
Toetustaotlusel ei lubatud pärast 17. juunit hobuseid juurde lisada ega asendada. Kui toetustaotlusel kirjas olnud hobune läheb pidamisperioodil karjast välja, tuleb ka taotluselt vastav loom eemaldada. Vääramatu jõu tõttu (nt looma hukkumine) karjast välja läinud loom on toetusõiguslik.
Karjamaid, millel karjatatakse piimatõugu veiseid, vasikaid ja hobuseid, ei tohi üle karjatada ehk kahjustada rohukamarat nii, et taotlemisaasta vegetatsiooniperioodil see enam ei taastu.
Loomapidaja võimaldab loomale vastavalt tema liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Karjatamise ajal peab karjamaa olema ümbritsetud karjaaiaga ning karjatatavatel või väliaedikus olevatel hobustel peab olema võimalus minna varju.
Emised
Toetust saab taotleda emise kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud, kelle andmed on nõuetekohaselt kantud põllumajandusloomade registrisse (vt loomade register), kelle üle peetakse nõuetekohast arvestust ning keda taotleja peab kohustuseaasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud ja taotlusel märgitud loomakasvatushoones.
Kui toetust taotletakse emiste ja põrsaste põhitegevuse nõuete täitmise eest, peab taotleja täitma järgmisi nõudeid:
- seitsmepäevaste ja nooremate sigade kastreerimisel peab kasutama lokaalanesteesiat ja analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ning selle kohta säilitatakse veterinaararsti kirjalik kinnitus;
- loomakasvatushoones on kohapeal kättesaadav sigade kehtiv söötmisplaan, mis on veterinaararsti poolt allkirjaga heakskiidetud;
- sigade sööt sisaldab Euroopa Liidus lubatud söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi või söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu.
Kui toetust taotletakse emiste lisategevuse nõude täitmise eest, peab taotleja tagama kohustuseaastal taotlusel märgitud emiste rühmasulgudes 15% suurema pidamispinna võrreldes baasnõudega.
Võõrdepõrsad, kesikud, nuumsead ja nooremised
Toetust saab taotleda nooremise, võõrdepõrsa, kesiku ja nuumsea kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud, kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse (vt loomade register), kelle üle peetakse nõuetekohast arvestust ning keda taotleja peab kohustuseaasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud ja taotlusel märgitud loomakasvatushoones.
Kui toetust taotletakse võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja nooremiste põhitegevuse nõuete täitmise eest, peab taotleja täitma järgmisi nõudeid:
- rühmasulgudes on ühe sea kohta tagatud 15% suurem pidamispind võrreldes baasnõudega;
- loomakasvatushoones on kohapeal kättesaadav sigade kehtiv söötmisplaan, mis on veterinaararsti poolt allkirjaga heakskiidetud;
- sigade sööt sisaldab Euroopa Liidus lubatud söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi või söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu.
Toetust saab taotleda 1. maist 2023. a kuni 30. aprillini 2024. a alternatiivmeetodil peetud (st linde ei peeta puuris) keskmise munakanade arvu alusel. Toetust võib taotleda ka sellest väiksema arvu alusel, kuid munakanade keskmine arv peab olema vähemalt 50. Munakanade üle tuleb pidada nõuetekohast arvestust, mida tuleb säilitada 2024. a lõpuni.
Munakanade arvestus peab sisaldama järgmisi andmeid:
- munakana karja toomise ja karjast välja liikumise kuupäev;
- kuu keskmine munakanade arv karjas;
- andmed realiseeritud munade kohta.
Kui toetust taotletakse munakanade heaolu nõuete täitmise eest, peab taotleja pidama kohustuseaastal ühe ruutmeetri loomakasvatushoone põrandapinna kohta kuni kaheksat kana.
Toetust saab taotleda 1. maist 2023. a kuni 30. aprillini 2024. a peetud keskmise vuttide arvu alusel. Toetust võib taotleda ka sellest väiksema arvu alusel, kuid vuttide keskmine arv peab olema vähemalt 350.
Toetust saab ainult tõutunnistusega või tõendatud päritoluga eesti vutt, keda taotleja peab munatoodangu saamiseks ja kelle suhtes tehakse individuaalset jõudluskontrolli või keda taotleja peab sugulinnuna ja kelle suhtes tehakse rühmaviisilist jõudluskontrolli. Vuttide üle tuleb pidada nõuetekohast arvestust, mida tuleb säilitada 2024. a lõpuni.
Vuttide arvestus peab sisaldama järgmisi andmeid:
- vuttide karja toomise ja karjast välja viimise kuupäev;
- kuu keskmine vuttide arv karjas;
- andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta;
- andmed realiseeritud munade kohta.
Kui toetust taotletakse vuttide põhitegevuse nõuete täitmise eest, peab taotleja tagama taotlusel märgitud loomakasvatushoones peetava eesti vuti kohta kohustuseaastal vähemalt 200 ruutsentimeetrit puuripinda.
LHT toetuse tingimused on sätestatud maaeluministri 23.12.2022. a määruses nr 84 “Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus”. Täpsemat infot toetuse nõuete ja taotluse täitmise kohta saab lugeda juhendist „Abiks taotlejale“.
Toetuse määrad
Loomühikute arvestamise koefitsiendid loomrühmade kaupa on järgmised:
- piimalehm või muu vähemalt kahe aasta vanune piimatõugu veis - 1;
- vähemalt kuue kuu vanune kuni kahe aastane piimatõugu veis - 0,7;
- alla kuue kuu vanune piimatõugu veis - 0,4;
- vähemalt kuue kuu vanune hobune - 1;
- emis - 0,5;
- võõrdepõrsas, kesik, nuumsiga, nooremis - 0,3;
Toetuse ühikumäärad LHT põhitegevuse nõuete täitmise eest looma kohta on järgmised:
- piimalehma ja muu vähemalt kahe aasta vanuse piimatõugu veise kohta 150 eurot aastas;
- vähemalt kuue kuu vanuse kuni kahe aastase piimatõugu veise kohta 50 eurot aastas;
- alla kuue kuu vanuse veise kohta 25 eurot aastas;
- vähemalt kuue kuu vanuse hobuse kohta 50 eurot aastas;
- emise kohta 40 eurot aastas;
- võõrdepõrsa, kesiku, nuumsea, nooremise kohta 30 eurot aastas;
- munakana kohta 1,60 eurot aastas;
- vuti kohta 2,30 eurot aastas;
- emiste lisategevuse nõude täitmise eest on 40 eurot emise kohta aastas.
Toetuse määramine
PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 10. veebruariks 2025. aastal. Toetus makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juunil 2025. aastal. Füüsilistele isikutele makstavast toetusest peetakse kinni üksikisiku tulumaks. Täpsemalt loe siit.
Enne toetuse määramist teeb PRIA administratiivseid ja kohapealseid kontrolle (vt pikemalt juhendist „Abiks taotlejale“). Pindala- ja loomatoetuste määramisel arvestatakse pindala- ja loomatoetuste nõuete rikkumise hindamise aluseid. Kontrollitakse, kas taotleja ning tema maa ja loomad vastavad toetusõiguslikkuse, toetuse saamise ning tingimuslikkuse nõuetele.
Füüsilistele isikutele makstavast toetusest peetakse kinni üksikisiku tulumaks.
Abiks taotlejale
Juriidilised alused
| Nimetus |
|---|
| Määrus |
Vormid
| Nimetus | Lisatud |
|---|---|
Abiks taotlejale
| Nimetus | Lisatud |
|---|---|
| Kasutusjuhend pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse esitamiseks |
Toetuse nõuete rikkumise hindamise alused
| Nimetus | Lisatud |
|---|---|
Lisainfo
- pindala- ja loomatoetuste infotelefon 737 7679
- toetustega seotud info info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee)
