Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus 2020

• Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.
• Toetust võib taotleda vähemalt 0,30 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, millel taotleja kasvatab allpool loetletud viljapuid või marjapõõsaid järgmise istutustihedusega:
  • õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu – vähemalt 100 tk hektari kohta;
  • õunapuu keskmise kasvuga alusel – vähemalt 300 tk hektari kohta;
  • õunapuu nõrga kasvuga alusel – vähemalt 500 tk hektari kohta;
  • luuviljalised – vähemalt 270 tk hektari kohta;
  • astelpaju, aroonia – vähemalt 600 tk hektari kohta;
  • sõstar, karusmari – vähemalt 2000 tk hektari kohta;
  • vaarikas, pampel – vähemalt 3000 tk hektari kohta;
  • viinapuu – vähemalt 1300 tk hektari kohta;
  • kultuurmustikas, ebaküdoonia – vähemalt 1000 tk hektari kohta;
  • kultuurjõhvikas – vähemalt 30 000 tk hektari kohta;
  • harilik sarapuu – vähemalt 250 tk hektari kohta;
  • söödav kuslapuu – vähemalt 665 tk hektari kohta;
  • harilik pihlakas – vähemalt 150 tk hektari kohta.
• Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
• Toetusõigusliku maaga külgnevad kuni 15 m laiused teenindusalad loetakse toetusõigusliku maa hulka. Istutustiheduse määramisel ei arvestata teenindusala alla jääva maaga.

• Taotleja peab korraldama enne taimekaitsevahendi kasutamist taimekahjustajate seire ning kandma andmed seire kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse.
• Toetusõiguslikul maal ei tohi kohustuseperioodi jooksul kasutada glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid.
• Maal, millel kasvatatakse viljapuid, tuleb hoida iga kalendriaasta 1. maist kuni 31. augustini õunamähkuri, ploomimähkuri, õunakoi ja õunapuu võrgendkoi avastamiseks feromoonpüüniseid. Püünised peavad olema paigutatud tihedusega vähemalt üks püünis igal 0,30 hektari suurusel maa-alal.
• Toetusõiguslikul maal tuleb hoida 5-aastase kohustuseperioodi teise aasta 1. maist kuni kohustuseperioodi lõpuni bioloogilist mitmekesisust toetavaid elemente (lindude pesakast, röövlindude istumiskoht, putukapesa ja mesitaru, milles peetakse mesilasi). Bioloogilist mitmekesisust toetavad elemendid peavad olema paigutatud järgmise tihedusega:
  • vähemalt kaks elementi igal 0,30 hektari suurusel maa-alal, millel kasvatatakse kultuurmustikaid või -jõhvikaid;
  • vähemalt kaks elementi, millest üks on lindude pesakast, igal 0,30 hektari suurusel maa-alal, millel kasvatatakse puuvilju või marju, välja arvatud kultuurmustikaid või -jõhvikaid.
• Viljapuude ja marjapõõsaste reavahed tuleb hoida vähemalt 2/3 ulatuses rohukamaras.
• Rohu kõrgus võib toetusõiguslikul maal, sealhulgas teenindusalal olla kuni 30 cm.
• Viljapuude ja marjapõõsaste võrasid tuleb hooldada lõikamise teel.
• Toetusõigusliku maa iga põllu ühel küljel peab hiljemalt kohustuseperioodi teise aasta 1. mai seisuga olema kaitsehekk. Uue kaitseheki rajamisel peab see olema vähemalt kaherealine ja koosnema vähemalt kahest põõsa- või puuliigist. Kaitsehekki peab säilitama kuni kohustuseperioodi lõpuni.
• Iga kohustuseaasta 1. detsembriks peab iga kuni 3 hektari toetusõigusliku maa kohta olema taotlejal kehtivad mullaproovid.
• Kui kohustuse ülevõtjal ei olnud varem kohustust, peab kohustuse ülevõtja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, osalema kohustuse ülevõtmise aasta 1. detsembriks keskkonnasõbraliku aianduse koolitusel. Arvestatakse alates 2015. kalendriaastast läbitud koolitusi.
• Kui taotlejal on olemas KSA toetusega seotud veebileht, peab ta selle kaudu teavitama avalikkust, et asjakohane tegevus on viidud või viiakse ellu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadud toetuse abil. Selleks tuleb kodulehel avaldada MAK logo ja Euroopa Liidu embleem ning esitada tegevuse lühikirjeldus. Toetuse teavitamisega seonduv on reguleeritud maaeluministri 22.12.2015. a määrusega nr 26. Täiendav info on kättesaadav PRIA kodulehel.

Taotlejad, kelle 5-aastane kohustuseperiood lõppes 31.12.2019. a, saavad kohustust ühe kalendriaasta võrra pikendada. Kohustuseperioodi pikendamisel peab taotleja jätkuvalt järgima kõiki KSA määruses sätestatud toetuse nõudeid, sealjuures ka kohustuse suurendamisele ja vähendamisele kehtestatud nõudeid.

Taotleja, kellel on 31.12.2019. a lõppenud kohustus ja kes ei soovi ise kohustust pikendada, saab oma kohustuse üle anda teisele taotlejale. Toetuse taotlemiseks peab kohustuse ülevõtja märkima taotlusel kohustuse pikendamise.

Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

Alates 2020. aastast uut KSA toetuse kohustust võtta ei saa. KSA kohustust saab suurendada kuni 15% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kui taotleja kohustus suureneb üle 15%, tuleb taotlusel KSA kohustuse alla planeeritud põldude pindala vähendada sellises ulatuses, et KSA kohustuse suurenemine oleks kuni 15%. Kui taotleja ei vähenda KSA kohustuse alla planeeritud põldude pindala nii palju, et kohustuse suurenemine oleks kuni 15%, määratakse talle toetust maksimaalselt selle pindala ulatuses, mis oli tal kohustuse all 2019. aastal. See tähendab, et taotleja ei saa 2020. aastal KSA toetust kogu suurenenud pindala ulatuses.

Ülevõtmise teel alanud KSA kohustust suurendada ei saa.

Kohustust ei või suurendada sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks. Planeeritava Rail Balticu trassikoridori jäävaid maid saate vaadata Maa-ameti geoportaalist, valides menüüst kaardirakendused „Kitsenduste kaart“ ja lülitades kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic trass“. Rail Balticu trassikoridori kaardikiht on nähtav ka PRIA avalikul veebikaardil, lülitades abiinfo kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic’u trass“.

KSA kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi üksnes selle maa osas, mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja mille osas kohustust üle ei võeta.