PRIA toetuste infos kohtab lauseid, et „toetust antakse riigiabina“ või „vähese tähtsusega abi ei tohi määratud ajaperioodil ületada piirmäära“. Kui toetuse taotleja või saaja ei tea, mida need tähendavad või kust leiab teema kohta rohkem infot, võib hiljem selguda, et näiteks abi määr on juba ületatud.
Üldjuhul on riigiabi ja vähese tähtsusega abi eesmärk toetada majanduse arengut, näiteks innovatsiooni, keskkonnahoidu, regionaalset arengut, tööhõivet või kriisidest taastumist. Samas ei tohi abi turgu põhjendamatult moonutada ega kellelegi ebaõiglast eelist anda. Ausa konkurentsi tagamiseks on Euroopa Liidus riigiabile kehtestatud reeglid.
Mis on riigiabi?
Riigiabi on avalikest vahenditest antav rahaline või mitterahaline eelis ettevõtjale, mis võib mõjutada konkurentsi ning kaubandust Euroopa Liidus. Tavaliselt on tegu valikulise eelisega, mida kõik turuosalised samadel tingimustel ei saa.
PRIAl on toetusi, mida antakse riigiabina kas tervikuna või osaliselt. Näiteks oli selliseks toetuseks sealihatootjatele suunatud Aafrika katku ennetamiseks mõeldud erakorraline investeeringutoetus, mille taotlusi võeti vastu 2026. aasta kevadel.
Mitterahalise riigiabi puhul on tegemist arvestusliku väärtusega, mida tuleb kajastada riigiabina, kuigi seda ei ole rahana välja makstud. Heaks näiteks on erimärgistatud diislikütuse (EDK) kasutamine, mille puhul ei ole tegemist eraldi taotletava toetusega, vaid arvestusliku summaga, mis tekib EDK kasutamisel. Teisisõnu, odavama aktsiisiga kütuse kasutamine on samuti riigiabi, mida selliselt ka kajastatakse, aga kellelegi otseselt raha kontole ei kanta.
Mis on vähese tähtsusega abi?
Vähese tähtsusega abi on samuti avalikest vahenditest tulev abi, aga seda antakse väikeses mahus ja selle mõju konkurentsile ja liikmesriikide omavahelisele kaubandusele loetakse väheseks. Selle andmine on Euroopa Liidus lihtsustatud, lähtudes kindlatest piirmääradest ning tingimustest.
Vähese tähtsusega abi suurus ei ole alati kõigi toetuste puhul sama. Seetõttu tuleb alati vaadata konkreetse toetuse tingimusi või toetuse otsust.
Vähese tähtsusega abi piirmäär on ettevõtja kohta kuni 300 000 eurot kolme aasta jooksul. See aga ei tähenda, et iga toetust, mis on vähese tähtsusega abi, oleks võimalik taotlejal saada sellises summas, vaid kõik vähese tähtsusega abiks loetavad toetused summeeritakse ja see summa ei tohi nimetatud piirmäära kolmeaastase ajavahemiku jooksul ületada.
Vähese tähtsusega abi on näiteks mesilaspere ehk TARU toetus. Teatud tingimustel ka LEADER projektitoetus või suur- ja väikeprojektide toetus, aga ka EDK võib kindlatel juhtudel liigituda vähese tähtsusega abiks.
Ettevõtjale antud riigiabi või vähese tähtsusega abi info
Andmeid riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta kajastatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris. Registrit haldab Rahandusministeerium.
Kui toetuste tingimuste täitmiseks on vaja arvestada ka riigiabi või vähese tähtsusega abi nõuetega, siis saab riigiabist ja vähese tähtsusega abist rohkem lugeda Rahandusministeeriumi kodulehelt.
Ettevõtja leiab ettevõttele antud riigiabi kohta teavet ka infoportaalist teatmik.ee, mis koondab erinevatest allikatest pärit ettevõtte kohta käivaid andmeid. Tuleb aga kindlasti meeles pidada, et see ei ole ametlik „riigiabi register“ ning ei pruugi kajastada kõige värskemat infot.