Veebiseminar „PRIA elektroonse põlluraamatu kasutamine“ on nüüd järelvaadatav

7. mail toimus veebiseminar, kus tutvustati, milliseid võimalusi elektroonne põlluraamat pakub ning kuidas seda kasutada. Seminaril sai esitada ka küsimusi ja anda tagasisidet.

Veebiseminar on järelvaadatav PRIA Youtube’i kanalil.

Seminari jooksul sai esitada PRIA spetsialistidele ka küsimusi e-põlluraamatu kasutamise ja funktsionaalsuse kohta. Järgnevalt toome välja esitatud küsimused ja antud vastused:

Kes saab põlluraamatut täita?

e-PRIA põldude haldamise teenuse (PHT) elektroonse põlluraamatu funktsionaalsus on kasutatav kõigile põllumajandustootjatele. Kasutamiseks ei pea olema toetuse taotleja, aga peab olema ennast registreerinud PRIA kliendiks – seda saab teha e-PRIAsse esmakordsel sisselogimisel. Pindalatoetuste taotlejatele on see juba tuttav teenus, sest sisuliselt on tegemist põldude haldamise teenuse funktsionaalsuse täiendusega.

Tegu on aastaringselt avatud tasuta teenusega; põlluharijad, kes seni pole põlluraamatu pidamiseks kasutanud mõnda eratarkvara või soovivad keskkonda vahetada, saavad nüüd hakata kasutama e-PRIAs asuvat põlluraamatut.

Kellele on elektroonse põlluraamatu täitmine kohustuslik?

Hiljemalt 15. juuliks peavad tegema valiku, kas nad peavad elektroonset põlluraamatut PRIA poolt pakutavas põldude haldamise teenuses või mõnes eratarkvaras, keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) taotlejad. Kui põlluharija juba kasutab mõnd elektroonset põlluraamatu pidamise teenust, siis ületulemise kohustust ei ole.

E-põlluraamatut ei pea täitma tagantjärele. Kui KSM taotleja alustab elektroonse põlluraamatu kasutamist 15. juulist ning enne seda kasutab mõnda teist põlluraamatu pidamise viisi, ei ole tarvis hooaja alguses tehtud töid e-põlluraamatusse üle kanda.

KSM toetuse nõudeid peab taotleja täitma kalendriaasta piires. Kui on plaanis ka 2025. aastal KSMi taotleda, tuleb põlluraamatut pidada elektroonselt alates 01.01.2025. E-põlluraamatu pidamise nõue kehtib taotleja majapidamise kõigi põldude kohta.

Kas seda, millisel põllu osal töö teostati, saab ka kaardil näha?

Hetkel sellist funktsionaalsust kahjuks ei ole, aga tulevikus on plaanis lisada tegevuse geomeetria lisamise võimalus.

Kas põldu on võimalik vaadata selliselt, kus kuvatakse erinevate aastate tööd korraga? Näiteks 2025. aastaks põldu planeerides saaks vaadata, milliseid töid on sellel põllul tehtud 2022, 2023 jne. 

PRIA elektroonses põlluraamatus sellist funktsionaalsust ei ole. 

Puhise kogus tuleb praegu märkida hektaripõhiselt. Kas süsteemis oleks seda võimalik muuta, et puhise kogus võiks jääda ikka seemnete kohta ning süsteem ise teisendaks selle ümber arvestuseks hektari kohta. Teises lahtris ju vajalik info olemas.

Kuna puhisega töödeldakse seemet enne külvi, siis puhise etiketil on kulunorm märgitud sõltuvalt puhtimisvahendist kas g/t või l/t. 

PRIA e-põlluraamatus peetakse taimekaitsevahenditel hektaripõhist arvestust, st puhise kasutamisel tuleb endal välja arvutada hektari kulu. Näiteks, kui puhise norm on 1,5l ühele tonnile ja seda seemet külvata 0,2 t/ha, siis peaks tegema arvutustehte 1,5*0,2=0,3l/ha - see on puhise kulu ning selle peab sisestama taimekaitsevahendite tabelis.

Selle teema kohta on juba ka varasemalt tagasisidet antud ning paneme arendussoovidesse mõtte kirja.

Kas väetiste ja taimekaitsevahendite registrite andmeid täiendatakse? Tundub, et PRIA e-põlluraamatu valikutes on mõnikord tooted puudu (nt mõned leheväetised).

Taimekaitsevahendite register ja väetiste register on kaks erinevat andmekogu. PRIA süsteem pärib neist registritest andmeid kord ööpäevas ning ei tohiks tekkida olukorda, kus mõni Eestis kasutusluba omav toode on puudu. Kui siiski leiate mõne toote, mida PRIA elektroonses põlluraamatus ei kuvata, palun andke sellest teada kirjutades e-posti aadressil maa [at] pria [dot] ee (maa[at]pria[dot]ee). Taimekaitsevahendite registriga tegeleb Põllumajandus- ja Toiduamet, sellega saab tutvuda siin.

Kuna küsiti spetsiifiliselt ka leheväetiste kohta, siis selgitame lisaks. Väga paljud leheväetised ei olegi väetiseregistrisse kantud, vaid kuuluvad Euroopa Liidu väetisetoodete alla. Need tuleks ka põlluraamatusse nii sisestada: st, e-põlluraamatus tuleb valida väetamise materjaliks EL väetisetooted ja muud ning sisestada väetise nimi käsitsi. Soovi korral tutvumiseks:  https://portaal.agri.ee/avalik/#/vaetis/elvaetised (vt vaheleht „Väetisregister“)

Kas veekaitsevööndeid, mis põllu sisse jäävad, kuvab kaardirakendus lahustükina? Kas veekaitsevööndi pindala on kirjas põllu info all numbriliselt? Kas veekaitsevööndite osas võivad pindalad olla täpselt need, mis taotleja ise sinna märgib?

Põldude haldamise teenuses on põllul olemas vastav teade, et põld asub veekaitsevööndis ja kaardi avamisel näete veekaitsevööndit. Veekaitsevööndit kuidagi automaatselt põllu pindalast maha ei arvutata, aga kui kaardivaade lahti teha, siis on võimalik veekaitsevööndit vaadata kihina, aga mitte lahustükina. Kui te sellel alal tööd ei tee, siis peaksite tegevuste sisestamisel selle võrra väiksemad hektarid märkima.

Kui teen sama toimingu samal päeval näiteks kümnel erineval põllul, kas seda on võimalik kuidagi kopeerida ühelt põllult teisele või teha mass-sisestust? Kas sama kultuuriga põldudele saab korraga sama tegevuse planeerida? Mitmele põllule korraga sama tegevuse sisestamine või planeeritava tegevuse sisestamine võiks olla arenduse prioriteet nr 1. Hetkel suurte ettevõtete jaoks on andmete sisestamine väga ajamahukas.

Hetkel võimaldab PHT sisestada tegevusi põldudele ainult ükshaaval. Tulevikus oleme planeerinud teenust edasi arendada, et tekib võimalus universaalseid tegevusi (kui tehtud tegevustel ei ole pindala ja kasutatud materjali erinevusi) lisada korraga ka mitmele põllule.

Kas paagisegude vedelväetisi saab lisada? Samuti võiks väetamise tööd sisestades olla võimalus lisada korraga mitut vedelväetist.

Vedelväetisi tuleb lisada väetamise tegevuse juurde. Mitme väetise lisamise võimalus hetkel puudub, aga paneme soovina kirja.

Sündmused seire all – kas sinna tuleb kanda ka hanekahju?

Jah, selle info saab seire sündmuste alla lisada.

Hanekahju märkimiseks valige seire tegevuse sisestamisel liigiks „Sündmused“ ning „Leid põllul“ lahtris valige vastavalt olukorrale taimiku osaline või täielik häving. Märkuste lahtrisse lisage info selle kohta, et tegu on hanekahjuga ning muu info, mida soovite täpsustada, nt kahju ulatus vms.

Kuidas karjatamise sõnnik põllule kanda?

Valige põlluraamatus „Lisa tegevus“ -> „Karjatamine“ -> ning täitke toodangurühmad ja kogused.

Kui karjatamise lõpp pole teada, kuidas siis toimida? Kas lõpu kuupäeva saab hiljem ka muuta?

Karjatamist sisestades ei saa lõpu kuupäeva lahtrit tühjaks jätta. Sisestamisel lisage eeldatav lõppkuupäev ja hiljem saate seda vajadusel muuta.

Kas karjatatavaid loomi saab tulevikus valida PRIA loomade registrist? Karjatamise ajal loomade vanused gruppides muutuvad. Sama looma saab karjatada ka mitmel põllul korraga ehk väetamise arvutus jaotub tegelikkuses rohkematele hektaritele ning arvutus ei ole enam täpne. Millal on selline arendus plaanis?

Praegu ei ole teada, kas selline funktsionaalsus lisatakse. Mõttena oleme selle arendusena kirja pannud, kuid praegu seda tööde plaanis ei ole.

Kui kiiresti tuleb töö põlluraamatusse kanda? Kas pärast kümmet päeva on võimalik töid ka muuta?

Vastavalt põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu pidamise korra § 4-le tuleb andmed tehtud tööde kohta sisse kanda „kümne kalendripäeva jooksul töö tegemisest või lõpetamisest arvates.“  Töid on võimalik hiljem muuta. 

Kas planeeritud tööd saavad kuupäeva täitumisel staatuseks „Tehtud“?

Planeeritud tööd saavad kuupäeva täitumisel automaatselt staatuse „Tehtud“. Kui seda tööd siiski ei teostatud, tuleb see ise eemaldada.

Kas lahter „Tegelik saak“ automaatselt ei täitu pärast saagikoristuse tegevuse märkimist? Saagi märkimisel võiks olla võimalus kogusaaki märkida.

Analüüsime võimalust eeltäita saagikuse akordionis olev lahter „Tegelik saak“ andmetega, mis on sisestatud saagikoristuse tegevuse sisestamisel. Keerukust lisab asjaolu, et tegevuse juures märgitud saak ei pruugi veel olla aidakaalu saak, aga kümne päeva nõudest tulenevalt tuleb see ikkagi juba märkida. Samuti tuleb siin arvesse võtta asjaolu, et saagikoristus võib toimuda mitmes järgus (nt haljasmassi kogutakse hooaja jooksul korduvalt, ka tera koristamisel võib tegevus toimuda osadena). Arendussoovina on sellise kalkulatsiooni võimaldamine meil kirjas.

Vastates teisele soovitusele, siis „Hooaja tegevuste“ akordionis saab põllupõhiselt kogusaaki märkida juba praegu. Saagikoristuse tegevuse sisestamisel saab ise valida, kas sisestada lahtrisse kogus kokku või kogus hektarile. St kui klient sisestab „Kogus kokku“ lahtrisse põllult saadud kogusaagi, täidab süsteem „Kogus hektarile“ lahtri automaatselt. Ja vastupidi, kui klient täidab „Kogus hektarile“ lahtri, täitub „Kogus kokku“  lahter automaatselt.

„Hooaja kultuuride ja saagikuse“ akordionis ei saa põldude kogusaaki märkida, võimalik on sisestada ainult kogus hektari kohta. Paneme selle arendussoovina kirja.

Kas vaatame üle ka põldude joonistamise täitsa uue põllu puhul?

Kui soovite infot põldude joonistamise kohta, siis saab vaadata põldude haldamise teenuse juhendi 8. peatükki ja alapeatükki 8.4 „Uue põllu või ala lisamine.“

Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu kohta leiab rohkem infot PRIA kodulehelt. Teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes ning teenuse kasutusjuhendi leiab ka PRIA kodulehelt. Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu osas saab abi küsida, helistades PRIA põldude registri infotelefonil 737 7660 või kirjutades maa [at] pria [dot] ee (maa[at]pria[dot]ee).