Ühine põllumajanduspoliitika aitab tagada Euroopa Liidu toidujulgeolekut

Eilse Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi fookuses oli Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja toidutootmise visioonidokument aastani 2040 ning liidu ühise kalanduspoliitika tulevik.

Eesistujariik kavandas ministritele arutelu Euroopa Komisjoni avaldatud põllumajanduse ja toidutootmise visioonidokumendi üle, millele ministrid andsid esialgse üldiselt soosiva hinnangu.

Visioonidokumendis on toodud põhieesmärkidena tagada, et liidu põllumajandus- ja toidutootmissektor oleks atraktiivne, konkurentsivõimeline, kestlik ning õiglane praeguse ja tulevaste põlvkondade suhtes. Senisest enam tuleb panna rõhku põllumajandussektori vastupanuvõime suurendamisele majandus- ja keskkonnakriisidega toimetulekul.

Visioonidokumendi arutelul rõhutas Eesti vajadust suurendada liidu strateegilist autonoomiat, samuti toidutööstuste rolli ja toetustasemete võrdsustamist. Toidu varustuskindluse tagamiseks on oluline nii tarneahelate mitmekesistamine, kriitiliste sõltuvuste vähendamine kui ka oluliste tootmissisendite, näiteks väetiste ja sööda, tootmise suurendamine Euroopa Liidus.

„Euroopa Liidu toidusektori konkurentsivõime ja toidujulgeoleku tagamiseks on oluline, et visioonidokumendis toodud eesmärkide täitmiseks oleks piisav rahastus,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel. 

Istungil arutati ühtlasi liidu ühise kalanduspoliitika tulevikku. Kuni aprilli keskpaigani toimub ühise kalanduspoliitika määruse avalik konsultatsioon, mille eesmärk on hinnata, kas senine poliitika on olnud asjakohane ja tulemuslik. Selleks on komisjon algatatud eri osapooltega dialoogi Euroopa kalanduse praeguste peamiste probleemide üle. 

Eesti jaoks on ühise kalanduspoliitika määruse avamine oluline, et muuta kalandussektor konkurentsivõimelisemaks ja elujõulisemaks. Näiteks kalalaevade võimsuse piirangutest loobumine annaks Eestile võimaluse moderniseerida oma kalalaevastikku. Samuti on oluline kormoranide ja hüljeste ohjamisega tegeleda ka Euroopa Liidu tasandil. Enamik liikmesriike koos Eestiga tõi ühtlasi välja vajaduse lihtsustada liidu õigusaktide rakendamist ja tõmmata kokku kulusid, eriti just Euroopa Liidu uue kontrollimääruse rakendamisel. 

Teate edastas: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, heili [dot] sormus [at] agri [dot] ee (heili[dot]sormus[at]agri[dot]ee), 5622 8240