Tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide nõude ning ökoalade toetuse lihtsustamisest

Esimene ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2023–2027 strateegiakava rakendusaasta tõi välja mitmeid kitsaskohti ning erinevaid väljakutseid nii põllumajandustootjatele kui ka kontrolliasutustele. Erandlikud ja ebasoodsad ilmastikuolud, koroonapandeemia ning valitsev olukord Euroopas on energia- ja sisendhindu tublisti tõstnud. See omakorda mõjutab elukallidust, majanduslikku ebakindlust jne. Et olukorda leevendada, tuli Euroopa Komisjon käesoleva aasta märtsis välja lihtsustamisettepanekutega, mis juba tänavu toovad kaasa teatud ulatuses leevendusi.

Muutub tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide nõue

Ühe olulisema muudatusena eemaldatakse tingimuslikkuse süsteemi maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) nõuetest tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide nõue (HPK 8.1). Nõue eemaldatakse kogu programmperioodi 2023–2027 ajaks. 

Edaspidi ei pea ÜPP 2023–2027 strateegiakava pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlejad enam tootmisest kõrvale jäetud maa-alasid ja maastikuelemente erinevate protsentide (3%, 4% või 7%) võrra kõrvale jätma. See tähendab, et näiteks ka ainult põhisissetuleku toetuse taotleja ei pea nimetatud protsente määratlema. Nõue eemaldatakse kogu programmperioodiks, seega ei ole tegemist ajutise leevendusega. 

Kuna HPK 8.1 oli ka ökosüsteemiteenuste säilitamise toetuse ja ökoalade toetuse baasnõue, siis ei pea nende toetuste taotlejad enam ei tingimuslikkuse ega ka baasnõude jaoks tootmisest kõrvale jäetud alasid ja elemente jätma. 

HPK 8 nõude puhul jäävad tingimuslikkuse süsteemis siiski kehtima senised nõuded ehk säilitada tuleb maastikuelemente ning hekke ja puid ei tohi lindude pesitsemise ajal pügada.

Mis muutub ökoalade toetuses

Seoses sellega, et Eesti on ÜPP 2023–2027 strateegiakavas toodud ökokavadest rakendanud ökoalade toetust, on võimalik lihtsustamisest tulenevaid leevendusi rakendada juba alates 2024. aastast. Küll tuleb seejuures arvestada, et ajaraam selliste oluliste muudatuste sisseviimiseks on äärmiselt kitsas ja vajab läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga. 

Muuhulgas tuleb täpsustada detailid, kuidas leevendusi rakendada ning protsessi elluviimiseks tuleb muuta kõiki asjassepuutuvaid õigusakte. Euroopa Komisjon on seisukohal, et liikmesriigid, kellel on kehtiv ökoalade toetus, mis sisaldab tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide jätmist, saavad seda lihtsustamisettepanekut rakendada ilma Komisjoni heakskiiduta juhul, kui tehtavad muudatused on võimalikult väikesed. 

Ökoalade toetuse osas tähendab see, et kehtetuks muutub toetuse baasnõue, mille kohaselt põllumajandustootja pidi põllumaast jätma tootmisest kõrvale jäetud maa-alasid ja/või elemente. See nõue võetakse õigusaktidest välja. Seega ei pea enam seniseid erinevate protsentide valikuga baasnõudeid (3% ja 4%) ökoalade valikutega (6% ja 7%) omavahel kombineerima.

Sisulisemaid muudatusi, sh ühikumäärasid, saab vajadusel üle vaadata ning ühtlustada aga alles järgmiseks aastaks, sest nende muudatuste sisseviimiseks on vaja Euroopa Komisjoni heakskiitu.

Toetuse eesmärk ja sihtgrupp, kes ökoalade toetust saavad taotleda, ei muutu. Edaspidi piisab ökoalade toetuse saamiseks sellest, kui taotleja määratleb kohustuseaastal põllumaal või sellega külgneval alal ökoala sellise pindala ulatuses, et ökoala kokku moodustab vähemalt 7% taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumaa ja maastikuelementide aluse maa pindalast. See, milliste ökoaladega vähemalt 7% lävend saavutatakse, on taotleja enda valik. 

Sobivateks ökoaladeks on sööti jäetud maa; haljaskesa, mille taimikusse istutatakse või külvatakse põllumajanduskultuur või mis viiakse mulda; 6–12 m laiune rohumaariba; lämmastikku siduvad põllumajanduskultuurid; erinevad maastikuelemendid (hekk, põllusaar, puude rida, metsasiil, kraav, kiviaed).

Ökoala toetuse tegevuste elluviimise nõuetes, mis puudutavad eelkõige põllumajandustegevusega seotud piiranguid, ei ole olulisi muudatusi ette nähtud, va Euroopa Komisjoni poolt eelnevalt 2024. aastaks heaks kiidetud ÜPP 2023–2027 strateegiakava muudatused haljaskesa ning rohumaaribadega seotud nõuetes. Seega on erinevalt eelmisest aastast haljaskesa haljasväetise sisse kündmise asemel lubatud kohustuseaastal haljaskesa mulda viia või haljaskesa taimikusse külvata või istutada põllumajanduskultuur.

Edaspidi võib rohumaariba külgneda nii rohumaa kui ka sööti jäetud maaga ning moodustada varasema 10% asemel 30% külgneva põllu pindalast. 

Taimekaitsevahendite kasutamise keeld on jätkuvalt kohustuseaastapõhine. 

Kui ökoalana määratletakse rohumaariba või sööti jäetud maa, siis katkeb selleks kalendriaastaks püsirohumaaks muutumise arvestus. Seega, ei pea taotlejad kartma, et rohumaaribana määratletud maa võib mingil hetkel muutuda püsirohumaaks. 

Kui eelmisel aastal oli taotlejaid, kes kahtlesid ökoalade toetuse taotlemises ja loobusid sellest süsteemi keerukuse tõttu, siis julgustame siinkohal kõiki põllumajandustootjaid skeemiga liituma. 

Ökoalade toetuses on kolm erinevat ühikumäära võimalust, st tähendab, et baasmakset maksatakse taotleja majapidamise kõikide toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta ning kui lisaks määratletakse rohumaaribasid või maastikuelemente, siis lisatakse nende eest baasmaksele juurde kuni 10% ulatuses tehtav täiendav makse.

Kuna mitmed asjassepuutuvad määrused on Eestis hetkel veel muutmata, aga protsessid nende muutmiseks aktiivselt toimuvad, siis palume info saamiseks jälgida PRIA kodulehe ökoalade toetuse infot.

Loo autorid:

Jaana Karja, PRIA otsetoetuste osakonna nõunik

Veronika Vallner-Kranich, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik