Toetusriskidest 2020. a oktoobri seisuga

Igal aastal võtab PRIA aasta kokku ka Euroopa Liidu ja Eesti finantshuvide kaitse ja nendega seotud riskide vaates. Toome välja silmapaistvamad tähelepanekud 2020. aasta baasriskianalüüsist.

1. Taotluste väljalangevus

Ideaalses maailmas saaksid kõik esitatud taotlused, mille jaoks pingereas toetusraha jätkub, positiivse rahuldamise otsuse, projektid viidaks ellu enne investeeringuks etteantud tähtaja lõppu ning toetusega saadud objekte kasutataks sihipäraselt nõutud ajaperioodi jooksul ilma, et nende juures tuvastataks rikkumisi või pettusekahtlusi.

Tegelikkuses näitab PRIA kogemus, et näiteks käimasoleva perioodi osas on 14 000 positiivse toetustaotluse saamiseks summas 720 miljonit eurot vaja üle kontrollida 16 000 taotlust summas 801 miljonit eurot. See tähendab, et 2000 taotlust summas 81 miljonit eurot on osutunud osaliselt või täielikult viljatuks. Seda kas tuvastatud rikkumiste või pettusekahtluste tõttu, aga mõnikord ka seetõttu, et taotleja loobub omal initsiatiivil taotlusest. PRIA analüüsid ja statistika näitab, et  rahuldamata jäetud taotlusi põhjustavad läbimõtlematult esitatud taotlused ehk nn „õngistemised“  või taotlused, kus taotlemiseks vajalikud tingimused on „ilustatud“ ehk kunstlikult kujundatud. PRIA paneb taotlejatele südamele, et toetuste taotlemisel tuleb lisaks loodetavale toetusrahale arvestada ka toetusega kaasnevate kohustustega ning toetuste taotlemisel ja nende kasutamisel tuleb lähtuda heast usust. Mida läbimõeldumad ning usaldusväärsemad on esitatud taotlused, seda kiirem ja vähem koormavam on kogu järgnev taotluste menetlemise ja investeeringute elluviimise potsess taotleja jaoks. 

Peale toetuse määramist on välja langenud 650 taotlust summas 54 miljonit eurot ja see sisaldab endas nii ettenägematuid elulisi asjaolusid, mis sunnivad rahastatud projekte katkestama, aga ka toetuste tühistamist ja tagasiküsimist tuvastatud rikkumiste ja pettusekahtluste tõttu. Samuti tähendab see seda, et 54 miljoni euro ulatuses toetusrahasid on olnud kinni edutuks osutunud projektide all ning selle raha väärtus võib olla uute toetusesaajate jaoks oluliselt vähenenud. PRIA eesmärgiks on tagada, et riigile ettenähtud toetusrahad saaksid edukalt ka realiseeritud, mitte lihtsalt erinevate projektide vahel laiali jagatud.

2. Riskantsemad toetusmeetmed

Baasriskianalüüs näitas, et suurema riskiga teotused on traditsiooniliselt maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus, põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus, väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus, LEADER tüüpi projektitoetused (Maaelu LEADER ja EMKFi strateegiate rakendamine projektid), aga uuena ka mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus.  Riskantsemate toetuste väljalangevuse osakaal kogu väljalangevusest moodustab 80 protsenti nii taotluste arvust kui ka toetussummast, mistõttu on nimetatud toetused võetud ka PRIA teravdatud tähelepanu alla ning voorupõhiste toetuste osas läbivad kõik taotlused enne määramist täiendava riskianalüüsi (punane-kollane-roheline koridor).

3. Riskipõhisest menetlusest

PRIA kasutab kõrgema riski ja taotluste arvuga toetuste voorude puhul riskipõhist menetlemist, kus laekunud toetustaotlused jagatakse enne menetlemist riskide alusel valgusfoori põhimõttel tinglikult rohelisse, kollasesse ja punasesse koridori.

Kokku on sellisel meetodil läbi analüüsitud 2360 taotlust, millede taotletud summaga on kokku 149,8 miljonit eurot.

Mitteolulise riskiga taotluste hulk on ligikaudu 60 protsenti ning riskiga taotluste osakaal ligikaudu 40 protsenti, millest omakorda punases koridoris ehk nn kõrgendatud riskiga taotluste hulk on 20 protsenti.

Menetluspraktika näitab, et kõrgema riskiga taotlustel on väiksem tõenäosus taotluse rahuldamisele kui madalama riskiga taotlustel. Kõrgema riskiga taotlused, mis siiski saavad määramise, jäävad kogu järgneva menetluse vältel kõrgendatud tähelepanu alla. Samuti võidakse kõrgema riskiga taotluste puhul positiivse toetuse määramise otsusele lisada ka täiendavaid kõrvaltingimusi, näiteks kohustus esitada kindlaks tähtajaks täiendavad tõendid projekti omafinantseeringu olemasolu kohta. 

4. Arachne - uus tööriist riskantsete taotluste menetlemisel

Arachne on integreeritud andmekaeve- ja andmerikastustarkvara, mis on välja töötatud Euroopa Komisjoni poolt ja mille kasutamise on heaks kiitnud Euroopa andmekaitsevolinik. PRIA on 2020. aasta augusti seisuga üks aktiivsematest Arachne süsteemi testijatest Euroopa Liidu maaelu ja põllumajandustoetuste menetlemisega seotud makseagentuuride seas.

Arachne eesmärgiks on valitud majandus- ja riskinäitajate alusel teha kindlaks projektid, toetusesaajad, lepingud ja töövõtjad, kellega võib seonduda pettuse, huvide konflikti või rikkumiste oht. Samuti võimaldab Arachne kontrollida ülemaailmselt taotlustega seotud äriühingute ja nendega seotud füüsiliste isikute vahelisi seoseid ning rolle ja nendega seotud riskinäitajaid. Piltlikult öeldes on PRIAl ärivõrgustike nägemiseks olemas abivahend, mis näeb ümber maakera (40 000 km). Varasemalt piirdusime Eesti äriregistrist saadava teabega (300 km). Tegu on äärmiselt tõhusa tööriistaga, et kontrollida rahvusvahelisi tehinguid.

---

Koostöös taotlejate ja konsulentidega soovib PRIA tõsta toetustaotluste kvaliteeti ning usaldusväärsust. See võimaldab taotluste kiiremat menetlust ja projektide elluviimist ning vähendab ebaõnnestuvate projektide all kinni olevate toetusrahade väärtuse vähenemist ja nii taotlejale kui PRIAle koormavate vaidluste tekkimise riski.