PRIA osales augustis Paides toimunud Arvamusfestivalil

Tänavusel Arvamusfestivalil oli PRIAl suur rõõm korraldada arutelu „Digitehnoloogiad ja andmed maaelu teenistuses“. Arutelu võttis fookusesse, kuidas erinevad uudsed lahendused saavad Eesti maaelu arendada. Eripalgelistes lauaaruteludes jõuti järeldusele, et maapiirkondade arenguks vajame senisest enam koostööd nii inimeste kui ka masinate vahel.

PRIA arendusnõunik Mariell Viinalass rääkis, et oma 23 tegutsemisaastaga on PRIA saanud hästi tuntuks kui üks Euroopa makseagentuuridest, kes maksab põlluharijatele toetusi. „Mööda Eestimaad ringi sõites on nii põldudel kui kerkinud hoonetes selle töö tulemust hästi näha,“ ütles ta. Küll aga lisas Viinalass, et maaelu tulevik vajab suunamuutust.

PRIA on viimaste aastate jooksul püüdnud leida uusi lähenemisi, kuidas ja mida peaks tegema, et maaelu püsiks ja edeneks ning Eesti toidujulgeolek saaks tagatud. „Hea nõu, andmete kasutamine tarkade otsuste tegemiseks ja erinevate uute võimaluste tutvustamine võib maal hakkama saamiseks olla teinekord palju olulisema mõjuga, kui piltlikult öeldes sada eurot toetust hektari kohta,“ osutas Viinalass.
Digitehnoloogiad ja maaelu ei ole enam juhuslikult ühes lauses, vaid selle valdkonna uusi arengusuundi saab ka põllumajanduses rakendada. Millest siis Arvamusfestivalil juttu tuli ning milliseid lahendusi pakuti erinevatele põnevatele teemadele?

Grupiarutelus „Elu (digi)võimalikkusest maal!?“, mida juhtisid Urvi Kaljas ja Taavi Tamm (arendusosakonna teenusdisaini nõunikud), sooviti laiemalt arutleda, mida maal elamine tähendab ja kuidas PRIA sellesse panustada saab. Varasemalt võis mõelda, et see on loomapidamine ja taimekasvatus, kuid praegu on pilt teistsugune. Tamm tõi välja, et viimaste aastate kriisid on maapiirkondades ka positiivselt mõjunud, sest üha enam inimesi on leidnud tee linnast maale ning sageli oma esivanemate kolded lõkkele puhunud. Aga ader on vahetatud ka arvuti vastu. „PRIA püüab ka näiteks Maavärava projekti kontekstis maal elavat inimest tervikuna aidata – küsime, milliseid uusi infotooteid, meetmeid ja taristut on vaja. Igaüks, kes meie lauda tuli, ütles, et kõige olulisem asi maal on internet!“. Ta lisas, et kõikidest aruteluks olnud teemadest joonistus välja, et kõige olulisem märksõna on koostöö eri osapoolte ja piirkondade vahel, nii ressursi- kui infovahetuses.

Laudkonnas „Digitehnoloogiad ja tehisaru maaelu teenistuses“, mida vedas Tanel Trell (otsetoetuste osakonna juhataja), olid jutuks pinnaseire ja mobiilirakendus Iva. Trell tõi välja, et fotoäpi kohta leiti, et sel oleks potentsiaalseid kasutusvõimalusi ka regionaalsel tasandil. „Asukohamärgisega foto tegemise abil oleks võimalik näiteks kiiresti suhelda kohaliku omavalitsuse või Päästeametiga, kui on tekkinud mõni ohtlik löökauk või on murdunud puu teele kukkunud. Nende asukohad oleksid asukohamärgisega fotode abil hõlpsasti leitavad,“ selgitas Trell, milliseid kasutusvõimalusi pakuti.

Arutelus „Andmete väärtustamine läbi visualiseerimise“, mida juhtis Kadri Koel (eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja), vaadati üheskoos, kuidas nii PRIA kasutuses olevad andmed kui ka teistes andmebaasides leiduv kokku sobitada viisil, mis pakuks uut ja vajalikku teavet. Koel tõi välja, et arutelus leiti koos valdkondi, mille andmete osas on kasutajatel lisahuvi, näiteks mesindus. „Meile on selline tagasiside väga vajalik, milliste andmete järele on meie klientidel vajadus. Oleme kindlasti huvitatud koostööst, kuidas ja milliseid andmeid esitada, et neid oleks hea kasutada,“ selgitas Koel ning lisas, et kuigi andmebaasid saavad omavahel kokku automaatselt, tuleb nende lisandväärtus kliendile läbimõeldud analüüsi ja visualiseerimise abil.

Laudkonnas „Reaalajamajandus on reaalajavajadus“, mille eestvedajad olid Kiido Levin (registrite osakonna juhataja) ja Jane Jäger (infotehnoloogia osakonna projektijuht), arutleti, kuidas ettevõtteid erinevate kliimaeesmärkide täitmisel paremini toetada. Levin tõi välja, et kasvuhoonegaaside vähendamist aastaks 2050 peeti arutelul üheks kõige olulisemaks ülesandeks. „Siin tahame ka meie ettevõtetele appi tulla ning püüame leida mudeleid, kuidas ettevõtted saaks andmepõhiselt teada, milline on nende emissioon, ning seejärel ka aidata kasvuhoonegaaside vähendamisel,“ selgitas ta. Arutelu suur väärtus tuleneski sellest, et neid mudeleid, protsesse ja andmestikke pole veel jõutud põhjalikult läbi töötada. Levin kiitis osalejaid: „Oma töötoas saime väga palju head infot, kuidas seda mudelit tervikuna üles ehitada, mille põhjal öelda, et üks ettevõte on jätkusuutlik“.

Arutelus „Andmete kiirtee“, mida viis läbi Riina Järvet (arendusosakonna nõunik), leiti, et andmed omaette pole väärtus, erinevad andmekogud peavad väärtuse loomiseks omavahel „suhtlema“. Selleks on vaja mõtteoskust panna andmed omavahel kokku kõlama ning laudkonnas sai arutleda, kuidas PRIA saab selles aidata ning mida meie klientidel tarvis on. Järveti sõnul oli arutelu sisukas ning kõlama jäi üks oluline aspekt: „Kõik inimesed on erineva digipädevusega. Oma tulevikuteenuseid kujundades peame suutma arvestada kõikide profiilidega“. Ta lisas, et kuigi see võib tunduda ilmselge, siis kiputakse seda teinekord digiarendustes unustama.

Kõik arutelud pakkusid PRIA inimestele uusi mõtteid ning arengusuundi. Aitäh kõigile osalejatele, et olite osa PRIA arenguloost, nagu ütles Mariell Viinalass arutelu lõpetuseks.