Põldude haldamise teenuses saab 1. aprillist kasutada elektroonilist põlluraamatut

1. aprillil täieneb e-PRIA põldude haldamise teenus põlluraamatuga seotud osaga.

See annab põlluharijatele, kes ei kasuta mõnda põlluraamatu pidamise teenust pakkuvat eratarkvara või soovib keskkonda vahetada, võimaluse hakata veeseadusest tulenevat põlluraamatut pidama PRIA tasuta teenuses. Põlluraamatu pidamise funktsionaalsuse leiab e-PRIA pindalateenuste rubriigi põldude haldamise teenusest. Selleks, et põlluharija saaks lisanduvat põlluraamatu pidamise funktsionaalsust kasutada, peab ta olema kantud PRIA kliendiregistrisse ja tal peab olema õigus või volitus kasutada pindalatoetuse teenuseid.

Mida teenus pakub?

• Tasuta teenus, mis on aastaringselt kasutatav
• Teenuse kasutamise volituse saab anda mitmele kasutajale
• Teenuses saab lisada põlde ja niite ning hallata nende geomeetriat ja tärkandmeid
• Teenuses saab sisestada põldudel ja niitudel tehtud tegevuste andmeid (tegevuse aeg, pindala, kasutatud materjalid, toitained, saagikused jms)
• Teenuses saab ette planeerida tegevusi ja uue hooaja põlde
• Teenuses saab kasutada kõiki PRIA kaardirakenduse tööriistu: erinevad kaardikihid, geomeetria kontrollid veekaitsevööndite, põllumassiivide või teiste põldude suhtes jms
• Põlluraamatu põlde saab kasutada pindalatoetuste taotlemise sisendina
• Põlluraamatu pidamist saab alustada vastavalt eelmise aasta taotlusele kantud põldude seisule. Käesoleval aastal on teenuses vaikimisi kliendile välja kuvatud 2023. aasta pindalataotluse põllud ning klient peab andmed üle vaatama ning ajakohastama 2024. aasta põldudele vastavaks. See tähendab, et suur töö elektroonilise põlluraamatu pidamise sisseseadmiseks on juba eelnevalt kliendi jaoks ära tehtud
• Teenuses saab põldude ja niitude andmete faile nii eksportida kui ka importida

Elektroonilise põlluraamatu kasutamisel tuleb eelkõige silmas pidada, et teenus on (taotlus)hooaja põhine. Nagu eelnevalt sai viidatud, siis põlluraamatu pidamist saab alustada vastavalt eelmise aasta taotlusele kantud põldude seisule. Oluline on teenuse kasutamisel tähelepanu pöörata ja arvesse võtta seoseid pindalatoetuste ja põlluraamatu vahel, sest süsteemid on omavahel seotud, s.t põldude andmebaas on üks (kasutamisel on abiks e-PRIA teated ja hoiatused).

PRIA põldude haldamise teenuses on aprilliks välja arendatud esmased põlluraamatu pidamiseks vajalikud funktsionaalsused. Põllumajanduses on võimalikud erinevad stsenaariumid: näiteks on võimalikud hooajasisesed lisaviljelused, osalised ja täielikud ikaldused, ümberkülvid, põllu valdaja vahetused, vahekultuurid, karjatamisega seotud eripärad jms, aga kuna kõik erandlikud situatsioonid nõuavad süsteemilt äärmiselt suurt paindlikkust, siis praegu ei pruugi iga juhtumi jaoks selline paindlikkus tagatud olla. Praegu ei paku teenus keerulisemaid lisafunktsionaalsusi, näiteks toitainete koondarvestuse, väetusplaanide koostamise, külvikorraplaani, laovarude arvestuse, mitme tegevuse korraga sisestamise vmt tööriistu. Põllumees, kelle jaoks on vastavad funktsionaalsused vajalikud, saavad kasutada eratarkvarade poolt pakutavaid teenuseid.

Tänavu on hea võimalus PRIA osutatava teenusega tutvuda ja hinnata, kas see vastab kasutaja vajadustele, samuti saab juba sel sügisel-talvel oma põlde järgmiseks aastaks ette valmistada. PRIAle on kõigi kasutajate tagasiside ja kogemused väga väärtuslikud, et teenust vastavalt reaalsele vajadusele täiustada. PRIA plaanib keerulisemaid lisafunktsionaalsusi arendada järk-järgult järgnevate aastate jooksul vastavalt sellele, mille järele on suurim nõudlus.

Põlluraamatu kasutamise juhendid lisatakse PRIA kodulehele aprilli alguseks. Samuti alustab aprillis tööd põldude registri infotelefon, millele helistades saab põlluraamatu kasutamise osas abi küsida. Infotelefoni avanemisest anname eraldi teada meie kodulehel.

PRIA elektroonilise põlluraamatu funktsionaalsuse loomine on oluline Eesti põllumajandusandmete kesksel digiteerimisel. Riiklikku andmekogusse kantavad põlluraamatu andmed on tulevikus vajalikud nii poliitikakujundajatele, statistikutele, järelevalveasutustele kui ka põlluharijatele, et kogunenud andmete põhjal saaks tulevikus pakkuda erinevaid andme- ja teaduspõhiseid soovitusi, mille abil tagada põllumajanduse jätkusuutlikus ja keskkonnahoidlikkus.