Möödunud aasta parimad karjakasvatajad on Jane Mättik ja Sven Tammoja

Täna andsid Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) esindaja ning regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman üle möödunud aasta parimate karjakasvatajate aunimetused. 2024. aasta parim lihaveisekasvataja on Jane Mättik ja parim piimakarjakasvataja on Sven Tammoja.

Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimat piimakarjakasvatajat 26. korda ning lihaveisekasvatajat 19. korda. Aunimetused anti üle 17. veebruaril Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel, kus teenetemärkidega tunnustati lisaks inimesi, kes on seisnud põllumajanduse ja regionaalvaldkonna hea käekäigu ja arengu eest.

Parim lihaveisekasvataja Jane Mättik kasvatab aberdiin-anguse tõugu lihaveisekarja Harjumaal Rookülas. Mättiku karjas on 235 lihaveist, kellest 227 on puhtatõulised.

„Jane Mättik on Eestis hinnatud karjakasvataja ja lihaveisekasvatussektori eestkõneleja. Ta on alati kursis valdkonna uuendustega ning majandab oma talu keskkonnateadlikult põhimõttel, et kvaliteetse liha teekond saab alguse mulla tervisest,“ ütles ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ja lisas, et Jane Mättik panustab palju kaasaegsele tõuaretusele. Samuti peab ta tähtsaks otseturustust, et saada tarbijalt vahetut tagasisidet oma liha kvaliteedi kohta.  

Parima piimakarjakasvataja, AS Väätsa Agro loomakasvatusjuhi Sven Tammoja karjas Järvamaal on 2640 aastalehma. Lehmade piimatoodang aastalehma kohta oli 13 742 kg.

„Sven Tammoja prioriteedid karja kasvatamisel on tõuaretus, loomade pidamistingimused ja söötmine, mis kõik on aluseks kõrgetele piimatoodangu tulemustele. Sven Tammoja pöörab tähelepanu innovaatilistele lahendustele ja annab neid teadmisi ka edasi, käies õpetamas noori loomakasvatajaid. AS Väätsa Agro on Eesti suurim piimakarjakasvatusettevõte, farmis kasutatakse ka Eesti suurimat karussell-lüpsisüsteemi,“ iseloomustas Tanel-Taavi Bulitko.

 

Eesti loomakasvatus on riigi toidujulgeoleku üks tugisammas, tagades igal ajal kohaliku ja stabiilse toiduvaru. Kohalik toodang vähendab sõltuvust impordist ning kaitseb rahvast üleilmsete kriiside eest. Seetõttu on oluline panustada sektori innovatsiooni ja jätkusuutlikkusse. Maaelu Edendamise Sihtasutus on tunnustanud juba üle 20 aasta neid karjakasvatajaid, kelle tootmisnäitajad on sektori parimad ja panus sektori arengusse märkimisväärne,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

Karjakasvatajate aunimetustega kaasnevad Tauno Kangro skulptuurid „Lehm lüpsiootel“ ja „Pull“.

 

Fotol: Jane Mättik ja Sven Tammoja, foto autor Raul Mee

Teate edastas: Eva Burm, Maaelu Edendamise Sihtasutus, eva [dot] burm [at] mes [dot] ee (eva[dot]burm[at]mes[dot]ee), 648 4089