Mida pidada silmas ehitusinvesteeringu planeerimisel

Suvi on hea aeg unistamiseks. Unistades tekib mõtteid, mille teostamiseks on vaja teha uusi investeeringuid. Et investeeringu tegemine sujuks suuremate valudeta, on planeerimisega mõistlik alustada varakult.

Toome välja mõned märksõnad, millele enne investeeringutoetuse taotluse esitamist mõelda:

               - Kas on olemas üheselt mõistetav visioon, mida planeeritakse?

               - Kas on olemas asjakohane ehitusprojekt (kui see on nõutav tulenevalt ehitusseadustikust)?

               - Kas on olemas ehitusõigus või kohaliku omavalitsuse (KOV) kinnitus, et planeeritav tegevus on nn vabaehitustegevus (tegevus, mis ei nõua eraldi ehitusõiguse taotlemist)? KOV kinnitus peab olema üksikasjalik ning see peab näitama kogu investeeringu ulatust.

               - Kas on olemas nõutud kogus hinnapakkumusi? Hinnapakkumuse võtmisel jälgige täpselt, mida te pakkumuses oleva raha eest saate, s.t tööde mahud peavad olema lahti kirjutatud. Kui seda ei ole tehtud, siis ei ole võimalik kindlaks teha mida, kuhu ja kui palju planeeritakse.

               - Kas kõik osapooled (KOV, ehitaja, PRIA jne.) on ühes infoväljas?

Kui investeering on ellu viidud, siis tuleb ehitisele taotleda ka kasutusõigus. Kuna viimasel ajal on ette tulnud palju olukordi, kus kasutusõiguse saamisel ilmneb, et tuleohutuse osa ei vasta hetkel kehtivale regulatsioonile, siis palusime Päästeametil  selgitada, mida tuleb silmas pidada (juba ehitusõiguse taotlemisel), et kasutusõiguse saamine toimuks sujuvalt.

---

Järgnevalt annab Päästeameti Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhatajaga Marti Siim ülevaate, mida tuleb silmas pidada ehitisele kasutusõiguse taotlemisel.

Alates 1. märtsist 2021 jõustusid olulised muutused tuleohutuse seaduses ja rakendusaktides.

Seaduses on muuhulgas täpsustatud veevõtukoha rajamise vastutust. Veevõtukoha olemasolu tagab ehitise omanik, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha rajamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti. Lisaks kehtib uus siseministri määrus "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord". Reeglina peab kõikide põllumajandushoonete läheduses olema nõutud kogus tulekustutusvett.

Uuendusena võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda üksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks vajalikule abihoonele Päästeameti kooskõlastuseta, kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata ja tuleohutusnõuded on täidetud. Kui ehitusluba on väljastatud Päästeameti kooskõlastuseta, siis Päästeametiga kasutusluba üldjuhul ei kooskõlastata. Ülejäänud hoonetele kirjeldatud erand ei laiene.

Samuti muudeti siseministri määrust "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded".

Ehitus- ja kasutusloamenetlustes osaleb Päästeamet kooskõlastava asutusena. Teisisõnu, menetlust juhib ja load annab kohalik omavalitsus. Seega tuleb asjaajamist alustada kohalikust omavalitsusest ning vajalikud dokumendid esitada elektroonselt ehitisregistris.

Loamenetlustesse kaasatuna teeb Päästeamet otsuse üldjuhul 10 kalendripäeva jooksul – põhjendatud juhtudel on võimalik tähtaega pikendada. Seega on kiire asjaajamise mõistes äärmiselt oluline, et kooskõlastamiseks esitatakse korrektselt kõik vajalikud dokumendid. Abiks on siinkohal juhend ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamiseks ning loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tuleohutusjärelevalve ametnikule ehitise kasutusloa taotlemisel. Oluline on, et asjaajamist ei jäetaks n-ö viimasele minutile. Mõistame, et kõigil taotlejatele on kiire, kuid lisaks n-ö PRIA toetustele vajavad kooskõlastamist ka kõik teised taotlused.

Projekteerija valimisel võiks kaaluda teenuse ostmist isikult, kes on varasemalt põllumajandushooneid projekteerinud. Pädev projekteerija suudab reeglina koostada sellise ehitusprojekti, et Päästeameti inspektor saab selle esimese korraga kooskõlastatud ning kohalik omavalitsus saab asja menetlemisega edasi minna. Taotleja saab kiiremini ehitusloa kätte ja ehitama hakata.

Mitte vähe tähtis ei ole pädeva ehitusfirma ning omanikujärelevalve valimine. Arusaadav, et reeglina valib taotleja kõige odavama pakkumise, kuid alati ei tähenda odav pakkumine kvaliteetset tulemust. Mittepädeva ehitusfirma ja omanikujärelevalve puhul võib tekkida olukord, kus mingid tähtsad asjad on jäänud tegemata/tehtud valesti ning siis tekib kasutusloa väljastamisega probleeme. Lisaks sellele tähendab kirjeldatu taotlejale lisakulutusi.

Rõhutame, et ehitustegevus tuleb korrektselt dokumenteerida, see tagab hilisemas kasutusloamenetluses kiirema asjaajamise. Seejuures kogu ehitusdokumentatsioon peab olema ehitisregistrisse üles laetud.

Viimase aasta olukord on välistanud Päästeameti tavapärased klientide vastuvõtud kontoris. Küll aga oleme saanud hea kogemuse, et asju saab edukalt ajada läbi erinevate veebikeskkondade (Skype, Zoom jne).

Päästeamet on alati valmis nõu ja jõuga abiks olema. Ladusa koostöö eelduseks on läbimõeldud ajakava, kus taotleja arvestab võimalusega, et takistuste tekkimisel, nt ei ole dokumendid koostatud korrektselt või on ehitustegevuses ettenägematu viivitus, on tal varuaeg asjade korrigeerimiseks. Eelnev aitab vältida olukordi, kus taotleja tajub võimalust, et toetuse saamisega võib tekkida raskusi ning seetõttu hakatakse Päästeametit põhjendamatult survestama.

Meie kogemus näitab, et õigesti projekteeritud ja ehitatud hoonetes on vähem tulekahjusid. Heas koostöös saame igaühe kaasabil vähendame õnnetuste arvu.

Täpsemat infot leiab Päästeameti leheküljelt või kirjutades e-posti aadressil kristina [dot] kazmin [at] rescue [dot] ee (kristina[dot]kazmin[at]rescue[dot]ee).