Mida näitasid 2023. aasta pindala- ja loomatoetuste kontrollid

Uue programmperioodi pindalapõhiste toetuste taotluste kontrollimisel kasutatakse pinnaseiret. Pinnaseiresüsteemi kasutuselevõtt on suurim muudatus pindalapõhiste toetuste tööprotsessis kogu toetuste jagamise ajaloo vältel. Kohustus seirata kõiki toetusaluseid põlde tuleneb Euroopa Liidu nõuetest ja 2023. aastal rakendas PRIA pinnaseiret täies mahus esimest korda.

Kui varem kontrolliti kohapealsetes kontrollides 5% valimisse sattunud põldudest, siis nüüd vaadeldakse nõuete täitmist kõigil taotlusalustel põldudel, mida on kokku ligi miljon hektarit.  Põldudel läbi viidavaid põllumajandustegevusi hinnati maist septembrini. Pinnaseiresüsteem kasutab andmeid, mida saadakse satelliidipiltide analüüsist. Kui põllu kohta pinnaseire abil kogutud info ei olnud hindamiseks piisav, kasutati lisaks Maa-ameti ortofotosid, küsiti taotlejatelt lisainfot fotoäpi Iva abil ja paluti taotlejatelt põlluraamatute väljavõtteid. Kõik sellised võimalused vähendasid suurel hulgal kohapealsete kontrollide hulka.

Uuel perioodil on taotlejal võimalus ka taotlust vastavalt tegelikule olukorrale muuta, samuti toetuse taotlemisest loobuda. Võrreldes seni kehtinud süsteemiga ei too pinnaseire puhul sellised tegevused kaasa toetuse vähendamist. Taotlejale anti pärast kontrolli teada, kui tal on võimalik taotlusel olevad andmed üle vaadata ning mis ajaks ta saab vajadusel muudatused teha. Vaatamata sellele, et taotlust oli võimalik muuta ka pärast kontrolli, oli siiski ka neid, kes seda võimalust ei kasutanud. Kahjuks võib see kaasa tuua toetuse vähendamise. Hea meel on tõdeda, et pinnaseire läks ilusasti tööle ja enamus taotlejaid tuli kaasa nii fotoäpi Iva kasutamisega kui ka muudatustaotluste esitamisega. Kogu pinnaseire eesmärgiks on tihe koostöö taotleja ja PRIA vahel.

Pinnaseire teostamise kvaliteeti kontrollib omakorda Euroopa Komisjon. Selle kontrolli raames palus PRIA veel detsembri alguses mitmete taotlejate käest põlluraamatuid. Nende taotluste puhul ei kontrollita taotlejat, vaid  neid andmeid kasutatakse pinnaseire süsteemi kvaliteedi kontrolli hindamiseks.  Loodame, et vajadus põlluraamatute saatmise jaoks edaspidi kaob, sest arendamisel on e-põlluraamat. Tulevikus plaanitakse andmeid vaadata otse sealt. Kindlasti jätkub IT süsteemide arendamine, et toimingud muutuksid nii taotleja kui ka PRIA jaoks sujuvamaks, lihtsamaks ning hoiaksid kokku väärtuslikku tööaega.

Kuigi suurt osa pindalatoetuste nõuete täitmist kontrolliti pinnaseire abil, peab PRIA lisaks tegema kohapealseid kontrolle nende nõuete osas, mida pinnaseire raames tuvastada ei saa. Kokku kontrolliti valimi raames kohapeal 140 taotlejat.

Enim teeb PRIAle muret püsikultuuridega põldude olukord, kus toetust on küsitud näiteks aedadele, kus viljapuud ja marjapõõsad pole enam heas vegetatiivses seisus, võrad on hooldamata ning ka reavahedes pole tehtud vajalikke hooldustöid.

Pärandniidu hooldamise toetuse raames kontrolliti kohapeal 27 taotlejat. Enim nõuete eiramisi tuvastati pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevuse nõude täitmisel. Samuti leidus pärandniite, mis ei olnud tähtajaks nõuetekohaselt hooldatud.

Kahjuks on ka taotlejaid, kes on võtnud endale kohustusi, mida tegelikult ei ole suudetud täida. Näiteks oli 35 taotlejat taotlenud puu- ja köögivilja toetust, kuid pinnseire ja/või kohapealse kontrolli käigus leiti, et kasvatati kultuuri, mis polnud toetusõiguslikud. Ka tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse puhul tuvastati mitmetel põldudel kultuure, mis ei olnud toetusõiguslikud.

Loomadega seotud toetuste osas kontrolliti loomade heaolu toetuse raames 79 taotlejat, kes olid toetust taotlenud kokku 778 veisele, 158 hobusele, 12 845 vutile, 81 912 kanale ja 63 607 seale. Puuduseid tuvastati 18 taotleja juures. Näiteks puudus mõnel loomal üks kõrvamärk, osa loomi ei olnud karjas, ühel hobusel puudus hobusepass.

Piimalehma, ammlehma või ute ja kitse kasvatamise otsetoetusi kontrolliti kohapeal 127 loomapidajal ja toetuse nõudeid üle 6000 loomal. Loomade identifitseerimis-ja registreerimisnõuete kontrollimisel leiti enim ühe kõrvamärgiga loomi. Lisaks puudusid ammlehmade kontrollis 21 loomal mõlemad kõrvamärgid ja 207 loomal ei olnud võimalik kõrvamärgi numbrit kontrollida, sest loomad liikusid suurel alal või olid arad. Uttede kontrollimine oli takistatud kolmes majapidamises.

Hea on öelda, et loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse nõuete puhul suuremaid rikkumisi ei leitud.

2023. aastast tuleb taotlejatel täita ka tingimuslikkuse nõudeid

Alates 2023. aastast tuleb kõigil taotlejatel lisaks toetuse nõuetele täita ka tingimuslikkuse nõudeid, mille täitmist kontrolliti kohapeal. Perioodi 2014-2020 keskkonnakohustuste jätkamisel tuleb endiselt täita ka nõuetele vastavuse nõudeid. Oluline erinevus on, et vana perioodi ohustatud tõugu loomapidamise toetuse taotlemisel kontrollitakse loomade identifitseerimise ja registreerimise nõuete täitmist, aga uue perioodi tingimuslikkuse osas neid nõudeid enam ei ole.

Tingimuslikkuse nõuete täitmist kontrollivad lisaks PRIAle ka Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ja Keskkonnaamet (KeA). Lisaks kohapealsetele kontrollidele kontrollitakse püsirohumaa säilitamise ja maa ning elementide tootmisest kõrvale jätmise nõude täitmist ka administratiivselt. Üksikuid  perioodi 2014-2020 MAK kohustusega loomapidajaid kontrolliti administratiivselt ka loomasündmustest registri teavitamise osas.

Kokku kontrolliti kohapeal 598 taotlejat ja neist 57 juures leiti mõne nõude rikkumine.

Enim rikuti taimekaitse nõudeid. Taimekaitse tööde teostamisel kasutataval seadmel peab olema tehtud tehniline ülevaatus ja kindlasti peab jälgima taimekaitse preparaadi kirjeldust – mida, millal ja kui palju tohib kasutada. Seadme tehniline ülevaatus puudus 13 taotlejal ning õitsvate taimede pritsimist ja mittelubatud preparaadi kasutamist leiti 8 juhul.

PTA toidu- ja söödaohutuse ning loomade heaolu nõuete kontrollis tuvastatud rikkumistest olid 85% loomade heaolu nõuete rikkumised. Loomapidaja peab tagama loomade ohutuse ning loomade tervist ja heaolu tuleb kontrollida piisava sagedusega, et ära hoida välditavaid kannatusi. Kahjuks tuli just loomade heaolu kontrollides neljal juhul kontrolli takistamise või sellest keeldumise tõttu rakendada 100% toetuste vähendamist.

Tingimuslikkusega lisandus nõue kaitsta põhja- ja pinnavett põllumajandusest lähtuva fosfori koormuse vältimiseks. Need nõuded kohalduvad taotlejatele üle Eesti, selles osas leiti arvukalt rikkumisi. Sõnnikuhoidlale ja -aunale kehtestatud nõudeid rikkus kokku 11 taotlejat, neist 5 rikkusid nõudeid nitraaditundlikul alal.

PRIA kontrollitavatest nõuetest leiti kõige rohkem rikkumisi maastikuelementide säilitamise nõude täitmisel. Üheksal juhul tuvastati maastikuelemendi eemaldamine enne 2023. aastat. Tuletame meelde, et elemendi eemaldamine enne kontrolli aastat võib kaasa tuua toetussumma vähendamise. Paljudel juhtudel selgus, et taotleja on maa rentnik ja maastikuelemendi on eemaldanud maa omanik. Siinkohal tuleb arvestada, et vastutus nõude täitmise eest on maa kasutajal ja isegi kui maastikuelemendi on eemaldanud maa omanik, tuleb taotlejal sellest PRIAt teavitada. Ainult sellisel juhul on PRIAl võimalik langetada kaalutlusotsus ja jätta rikkumine arvestamata.

Segadusi oli ka tootmisest kõrvale jäetavate maa-alade ja elementide nõude täitmisel – näiteks oli taotlusele tootmisest kõrvale jäetuks märgitud põlde, mis selleks ei sobinud. Taotlejatele anti seetõttu veel novembris võimalus oma taotlust muuta ning ökokesaks sobilikud põllud ära märkida.  Paljud seda võimalust ka kasutasid, aga kahjuks oli juhuseid, kus taotlusel muudeti põllul kasvavat kultuuri, selle asemel, et muuta olemasolev kultuur vastavate märgete lisamisega kesaks. Siinkohal julgustame kahtluse tekkimisel igal juhul PRIAga ühendust võtma, et tehtud muudatused saaksid asjakohased.