Maaeluministeerium: valminud 2021. aasta ülevaade kinnitab Eesti toidutootjate suutlikkust

Maaeluministeeriumis äsja valminud põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse (PÕKAT) 2021. aasta ülevaade kinnitab, et Eesti toidutootjad suudavad katta meie toidulaua, toiduga kindlustatus on tagatud ka edaspidi ja seda jätkub ka ekspordiks.

„Kogu põllumajandus- ja toidutootmissektorit hõlmav ülevaade näitab, et 2021 oli kokkuvõttes vaatamata keerulistele oludele küllaltki hea aasta. Suuri kõikumise viimaste aastate võrdluses pole olnud, stabiilne seis püsis,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Siinsete põllumeeste ja toidutootjate hea töö tulemusel ulatub Eesti isevarustatus olulisimates lõikudes nagu piima-, teravilja- ja kalatoodangu osas märgatavalt üle siseriikliku vajaduse, lisaks jagub ka ekspordiks. Teiste olulisemate toidugruppide lõikes nagu näiteks sea- ja veiseliha katavad siinsed tootjad eestimaalase toidulaua vajaduse ära suures ulatuses.“

Maaeluminister lausus, et Kremli agressioon Ukrainas on survestanud ettevõtteid ja tootmisüksusi küll alates veebruarikuu lõpust, kuid samas erinevad üleilmsed arengud ja kriisid on põllumehi ja toidutootjaid mõjutanud juba mitmel viimasel aastal – selle kiuste on edukalt hakkama saadud ning suudetud kriisidele vastu panna. „Samas peab iga tootja tänases maailmas üha enam vaatama, kuidas ta riske maandab ning millised on ta edasised perspektiivid. Toidujulgeolekule mõeldes ei pea me mõtlema ainult sõjale, vaid kestmisele ja keskkonnale ka tulevikus.“

Ministri sõnul on riigile võrdselt olulised strateegilise varu tagav suurtootmine ning samuti väikeettevõtted, mis väärtustavad lähikaubandust, tagamaks säästlikke tootmisviise järgivate toodete jõudmise ringlusse väiksemates piirkondades ja kogukondades.

„Praegune olukord sunnib ettevõtteid veelgi enam leidma alternatiive Venemaa energiasõltuvuse vähenemiseks, mis kaudselt aitab suunduda kestlikuma tootmise poole. Samas tuleb tõdeda, et ka idast tulevatele väetistele tuleb leida alternatiiv. Eestis on veel piisavalt loomakasvatust - tark sõnnikumajandus koos haljasväetistega võib leevendada lämmastikuvajadust ning aidata kaasa alternatiivenergiale biogaasi näol,“ tõdes Urmas Kruuse.

Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus oli 2021. aastal 1,088 miljardit eurot ehk 9% enam võrdluses eelnenud aastaga. Teraviljasaak (1 290 000 tonni) oli 2021. aastal küll viiendiku võrra väiksem kui eelnenud aasta rekordsaak, kuid oli siiski viimase viie aasta keskmise tasemel.

Eestis toodeti 2021. aastal liha 80 020 tonni. Liha kogutoodang suurenes 2021. aastal eelnenud aastaga võrreldes 0,1%. 2020. aastaga võrreldes toodeti enam linnu- ja veiseliha ning vähem sea-, lamba- ja kitseliha. Linnuliha toodeti 2021. aastal 23 044 tonni, mis on viimase kümnendi suurim linnuliha toodang.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel tootsid toidutööstuse ettevõtted 2021. aastal kokku pea 1,8 miljardi euro eest toodangut, millest umbes kolmandik eksporditi.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis 2021. aastal hinnanguliselt 1,1 miljardi euroni, mis on 9% Eesti päritoluga kaupade koguekspordist. Võrreldes 2020. aastaga suurenes eksport 3,5%.

2021. aastal maksti põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaelu ja kalanduse arenguks toetusi kokku ligemale 363 miljoni euro ulatuses. Toetusest 87% rahastati EL fondidest.

2021. aasta PÕKAT aruande leiab Maaeluministeeriumi kodulehel, samuti on ülevaade lühemal kujul olemas Maablogis. 

 

Teate edastas:

Andres Kärssin
nõunik
avalike suhete osakond
Maaeluministeerium
andres [dot] karssin [at] agri [dot] ee (andres[dot]karssin[at]agri[dot]ee)
625 6152
www.agri.ee