Koolikava toetuse muudatused uuest õppeaastast

Uuest 2023/2024. õppeaastast hakkavad koolikava toetuses kehtima mitmed olulised muudatused, mis toovad endaga kaasa täiendusi nii toetuse sihtrühmas kui ka toodete valikus.

1. augustil 2023 jõustus uus „Koolikava toetuse“ määrus, mis on kehtestatud kooskõlas „Koolikava rakendamise riikliku strateegiaga“. Kokkuvõtvalt, muutus koolikava toetuse sihtrühm, laienes abikõlblike piima ja piimatoodete valik, kehtestati kaasnevatele haridusmeetmetele ühikuhinnad ning eelistatud on lühike tarneahel (hakkab kehtima alates 1. august 2024).

Praeguseks heakskiidu saanud taotlejad uut heakskiidutaotlust esitama ei pea, taotluse peavad esitama ainult uued taotlejad.

Uued sihtrühmad

Puu- ja köögivilja pakkumise toetust antakse koolieelsete lasteasutuste lastele ja haridusasutuste 1.–6. klassi õpilastele ning piima ja piimatoodete pakkumise toetust koolieelsete lasteasutuste lastele ja haridusasutuste 1.–9. klassi õpilastele. Eelmise perioodiga võrreldes suureneb puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtrühm 6. klassini, piima ja piimatoodete pakkumise toetuse sihtrühm väheneb 10.–12. klassi õpilaste arvelt.

Võrdluses varasemaga suureneb puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtrühm II kooliastme kuuenda klassi arvelt, see on ligikaudu 15 000 õpilast. Piima ja piimatoodete pakkumise toetuse sihtrühm väheneb 10.–12. klassi õpilaste arvelt, mis on ligikaudu 36 000 õpilast.

Lastele rohkem valikut

Koolikava toetuse raames pakutav abikõlblike puu- ja köögiviljade valik jäi eelneva perioodiga samaks ning muudatusi ei ole. Valikul eelistatakse Eestis kasvatatavaid köögivilju, puuvilju ja marju vastavalt hooajalisusele ja kättesaadavusele.

Küll aga laienes abikõlblike piima ja piimatoodete valik. Nende valikul on arvesse võetud aastatel 2017–2022 koolikava toetuse piima ja piimatoodete tarbimise trende. Selle järgi tarbiti kõige enam maitsestamata joogipiima ja maitsestamata hapendatud piimatooted. Eelneva perioodiga võrreldes laiendatakse abikõlblike toodete valikut, et suurendada piimatoodete tarbimise osakaalu ning pakkuda laiemat valikut neile, kes eelistavad joogipiimale teisi piimatooteid.

Koolikava piima ja piimatoodete pakkumise raames võib lisaks varasemalt koolikava toetusega pakutud toodetele edaspidi pakkuda ka maitsestamata ja ilma lisanditeta kreeka jogurtit, kohupiima ja kodujuustu ning hapendatud piimatooteid Skyr ja Rjaženka. Samuti on täpsustatud keefiri rasvaprotsenti, mis peab olema vähemalt 1,5%. Piima ja piimatoodete valikul eelistatakse Eestis toodetavaid lisanditeta tooteid ning valikul arvestatakse toodete kättesaadavust ja maksumust.

Lühikese tarneahela eelistamine

Koolikava toetuse puhul soovitakse varasemast enam võtta arvesse keskkonnahoidlikkust ning seetõttu soositakse lühikeste tarneahelate kasutamist. See mõjutab positiivselt kohalike tootjate toodete müügivõimalusi ning see omakorda aitab vähendada keskkonnamõjusid.

Lühikese tarneaheala soodustamise nõude kohaselt on koolikava toetuse raames abikõlblikud tooted, mille kasvatamis- või tootmiskoht asub haridusasutusest kuni 300 kilomeetri kaugusel. See tähendab, et koolikava toetuse taotlejad peavad jälgima toodete tarneahela pikkust ning toetuse taotlemisel on lubatud pakkuda tooteid, mille kasvatamis- või tootmiskoht asub haridusasutusest linnulennult kuni 300 km kaugusel.

Rahvusvaheliselt on tegemist „toidumiili“ kontseptsiooni rakendamisega, mis võtab arvesse toodete toomise vahemaad tootmispaigast tarbimiseni. Eesti tingimustes saab optimaalseks pidada 300 km vahemaad, mis hõlmab endas pea kogu Eesti tootmise potentsiaali.

Toodete pakkumisel ei pea piirduma vaid Eesti päritolu toodetega, pakkuda võib ka piiriüleseid tooteid. Põhjendatud juhtudel võib taotleja osta ka selliseid abikõlblikke tooteid, mille kasvatamis- või tootmiskoht asub haridusasutusest etteantud vahemaast kaugemal. Seda võib teha näiteks juhul, kui abikõlblike toodete valikul on kohalike toodete kättesaadavus 300 km raadiuses ebapiisav või puudub sootuks.

Lühikese tarneahela nõue hakkab kehtima alates 1. augustist 2024, peatselt saabuv õppeaasta on üleminekuaasta. See annab taotlejatele aega nõude täitmiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks.

Kaasnevate haridusmeetmete ühikuhinnad

Kaasnevate haridusmeetmete toetuse taotlemise periood ei muutunud, taotlusi võetakse vastu 15.–31. oktoobril. Kaasnevate haridusmeetmete toetuse sihtrühm on koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuste 1.–9. klassi õpilased (varasemalt 1.–5. klass).

Kaasnevate haridusmeetmete toetuse raames toetatavate tegevustele kehtestati ühikuhinnad, mis on järgmised:

• ettevõtte, muuseumi ja muu teemakohane külastus – kuni 15 eurot;
• teemapäev, hariduslik mäng ja muu selline tegevus – kuni 5 eurot;
• toiduvalmistamis-, kokandus- ja degusteerimistund ning muu selline tegevus – kuni 6 eurot;
• kooliaia rajamine ja muu kooliaiaga seotud tegevus – kuni 6 eurot.

Samuti tuleb järgida, et nimetatud tegevuste osas on kaasnevate haridusmeetmete toetuse suurus lapse kohta kokku maksimaalselt 15 eurot õppeaastas.