Konverentsil "Kas toidutootmise tulevik on helge?!" arutleti ELi ühise põllumajanduspoliitika väljakutsete ja tuleviku üle

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidutootmise teemaline konverents tõi kokku põllumehed, erialaorganisatsioonid ja partnerid, et koos arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle.

Lisaks oli teemaks Eesti Euroopa Liiduga liitumise 20. aastapäev. Kahe aastakümnega on Eesti toidutootmises ja maaelu arengus kogunenud palju edulugusid. Samas seisab praegu põllumajandussektori ees mitmeid katsumusi, mis on tingitud nii keerulisest geopoliitilisest olukorrast, ilmastikust kui ka Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikatest eesmärkidest. 

Konverents keskendus küsimustele, millised on sektori väljakutsed ja millised eesmärgid tuleb uuele poliitikale seada. „Meie põllumajandus- ja toidusektor on viimase 20 aasta jooksul teinud läbi suure arengu, hoides seejuures keskkonda kui meie peamist ressurssi. Järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil on meie põllumajandus- ja toidusektori peamine eesmärk tagada konkurentsivõimeline ja keskkonnahoidlik toidutootmine,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban.

Põllumajanduspoliitika tuleviku üle arutlesid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsleri kõrval Soome Põllumajandus- ja Metsandusministeeriumi kantsler Pekka Pesonen, Dublini Trinity Ülikooli emeriitprofessor Alan Matthews ning teised valdkonna eksperdid. Vestlusringi toidutootmise ees seisvatest väljakutsetest juhtis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel. 

Soome kantsler Pekka Pesonen tõi oma ettekandes välja, et Eesti digiedulugu on muljetavaldav ning kui kunagi vaatasid soomlased eestlaste kui nooremate vendade peale, siis tänaseks oleme kaksikvennad. Pesonen märkis, et kahe riigi väljakutsed põllumajandussektoris on väga sarnased, näiteks otsitakse ka Soomes lahendust probleemile, kuidas muuta tulude jaotumine toidu tarneahelas õiglasemaks. Põllumehed, kes asuvad tarneahela alumises osas ja võtavad kõige suuremaid riske, saavad väiksema kasumiosa kui kaubandusettevõtted. Teine soomlaste jaoks tähtis teema on toidujulgeolek ja kõrge isevarustatuse tase, mistõttu on selles valdkonnas kärpeid välditud – leitakse, et põllumehi ei tohi üksi jätta ning isevarustatust ohtu seada. 

Emeriitprofessor Matthews pidas kõige olulisemaks keskkonna ja kestlikkuse küsimust. Ta tõi välja, et tulevikus ühise põllumajanduspoliitika toetuste arhitektuur kindlasti muutub − näiteks kui Euroopa Liiduga liitub suure pindalaga Ukraina, siis tuleb pindalapõhistelt toetustelt liikuda ilmselt tulemuspõhistele toetustele. Sarnaste järeldusteni jõuti ka Euroopa Komisjoni presidendi strateegilise dialoogi raportis ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta.

„Vestlusringi kõige olulisemad teemad olid põlvkondade vahetus põllumajandussektoris ning väiketootjate toetamine. Sektori elujõulisuseks on tarvis parandada põllumajanduse kuvandit, toetada noori põllumajandusega alustamisel ning vähendada äsja alustanud ettevõtete sektorist välja langemist,“ võttis Madis Pärtel vestlusringi arutelu kokku.  

Konverentsi ettekanded on avaldatud ministeeriumi kodulehel.