Keit Pentus-Rosimannus ja Piret Hartman: lisaks mahemaa osakaalule tuleb Eestis suurendada ka mahetootmist

Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus kohtus teisipäeval regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmaniga. Koos arutati kontrollikoja mahepoliitika raportiga seonduvat ning heideti pilk mahetoidu tootmisele ja tarbimisele Eestis.

Praegu on Euroopa Liit seadnud suuna mahemaa pindala suurendamisele. On seatud eesmärk, et 2030. aastaks oleks veerand põllumaadest mahetootmisel.

Pentus-Rosimannuse sõnul aga on ainult pindala paisutamisele keskenduv lähenemine liialt kitsas ja sel puudub praegu seos tootmisega. „Euroopas peaks tekkima pikaajaline mahestrateegia, mis koondab kõiki sektori arengu jaoks olulisi valdkondi kasvatamisest töötlemise ja turule jõudmiseni. Ainult hektarite lugemine neid eesmärke ei teeni,” selgitas ta.

Aastatel 2014–2022 andis Euroopa Liit mahepõllumajandusele 12 miljardit. Perioodil 2023–2027 suunatakse mahetootmisse juba 15 miljardit eurot. Praegu ongi õhus küsimus, millise strateegiaga edasi liikuda, et toetust võimalikult efektiivselt kasutada.

Eesti on praegu mahepõllumaa osakaalu poolest teine riik Euroopas – 23% meie põllumaast on mahemaa. Siinsed põllumajandusorganisatsioonid on huvi tundnud peamiselt andmete jagamise kohta, kuna puudub ülevaatlik info tootmis- ja ka ümbertöötlemisvõimekuse kohta. Sama mure on ka mujal Euroopa Liidus, kuna tootjad on sunnitud müüma oma toodangu odavalt ümbertöötlejatele ning hiljem selle neilt tunduvalt kallimalt tagasi ostma. Eesti organisatsioonid on öelnud, et probleem on terav ning mõistlik oleks ühiselt tegutseda.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman tõdes samuti, et ühistuline tegevus on põllumajanduses väga tähtis. „Mahetootmise ja teiste põllumajandussektorite võimestamiseks on üks lahendus ühistuline tegevus,“ lausus Hartman. Tema sõnul on mahetootmine Eestis tähtsal kohal ning avalik sektor toetab seda igati. Mahetootjatele pakutakse mitut toetusmeedet, sealhulgas on mahetoit soositud ka koolitoiduna.

Praegu on suurim murekoht Eesti toidu tarbimise vähenemine, kuna inimeste ostujõud kahaneb. Osas tootegruppides on probleem ka toiduga isevarustatuse tagamisel. Eesti suudab küll toota, kuid parem töötlemisvõimekus annaks võimaluse anda siinsele toodangule kõrgema väärtuse. Põllumajanduse tarneahela jagunemist vaadates on Hartmani sõnul probleemiks ka esmatootja nukker seis, kuna tarneahela järgmised lülid võtavad endale suure osa kasumist.

Teate edastas: Risto Kaljuste, regionaal- ja põllumajandusministeerium, risto [dot] kaljuste [at] agri [dot] ee (risto[dot]kaljuste[at]agri[dot]ee), 5673 7853