Kas loomapidaja peab mitu korda päevas registrit uuendama, kui loom liigub uuele karjamaale?

Põllumajanduslooma pidamisega alustamisel või loomade pidamisel uutes asukohtades tuleb loomapidajal teavitada põllumajandusloomade registrit loomapidamisega tegelemise asukohast. Euroopa Liidus on seda pidanud tegema juba pea kaks aastakümmet, aga selle aja jooksul on nõuded ja arusaamad siiski veidi muutunud ning aeg-ajalt on hea kehtivaid reegleid meelde tuletada.

Mitmetes loomapidajate kogukondades on hakanud levima mure, kuidas oleks korrektne käituda, kui loomapidajal on loomad erineva aadressiga asukohtades ning loomad liiguvad päeva jooksul nende vahel. Kuna põllumajandusloomade registri andmed peavad olema ajakohased ja korrektsed, on tekkinud hirm, et loomapidaja peaks mitmeid kordi päevas PRIAt teavitama, kus parasjagu tema loom asub. Selgitame, millised põhimõtteid on oluline järgida.

Põllumajandusloomade registri pidamise üheks peamiseks eesmärgiks on tagada tõhus veterinaarjärelevalve (sh tõhus reageerimine taudide puhkemisel) ja veterinaarkontroll ning seetõttu on põllumajandusloomade täpne asukoht erinevatele osapooltele (tarbijad, ettevõtjad, PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet jne) väga oluline.

Kõikides Euroopa Liidu riikides peavad maismaaloomade pidamise või loomse paljundusmaterjali kogumise, tootmise, töötlemise või säilitamisega tegelevad ettevõtted enne tegevuse alustamist ettevõtte registreerimiseks teavitama pädevat asutust^[1]. Eestis on selleks PRIA, kes pärast teavitamist ja nõutud teabe esitamist kannab ettevõtte registrisse.

Registrisse kantakse^[2] ettevõttele määratud kordumatu registreerimisnumber, registreerimise kuupäev, ettevõtjat käitava ettevõtja nimi ja aadress, ettevõtte asukoha aadress ja geograafilised koordinaadid (laius- ja pikkuskraad).

Loomade paiknemine tegevuskohas

Rääkides konkreetsemalt ka loomade paiknemisest, siis on oluline silmas pidada tegevuskoha aadressi^[3], iga tegevuskoht on registrisse kantud koos unikaalse koodiga, mis koosneb Eesti ISO-koodi tähisest „EE“ ja kuni 12-kohalisest numbrist (näiteks EE12345). Siin on oluline teada, et kui loomapidaja tegevus toimub mitmest katastrist koosneval alal või mitmes tegevuspaigas, siis kui konkreetsele objektile on antud ruumiandmete seaduse alusel aadress, tuleb seda käsitleda eraldi tegevuskohana.

Toome näite loomapidajast, kelle laut ja karjamaa asuvad eraldi katastriüksustel, millel on seega eraldi aadressid. Nii karjamaa kui laut peavad üldreegli alusel olema kantud põllumajandusloomade registrisse, kuna asuvad eraldi aadressidel ning sellest tulenevalt peavad olema kirjas kahe tegevuskohana, mõlemal on oma põllumajandusloomade registri registreerimisnumber. Kui loomad liiguvad pidevalt kahe asukoha (antud näites laut ja karjamaa) vahel ning selline liikumiste esitamine ei ole loomapidajale mõistliku halduskoormusega, siis võib loomade registrisse kandmisel tekkida küsimus, kas on võimalik konkreetsel juhul saada erand tegevuskoha registrisse kandmisel?

Kui loomapidaja soovib erandit tegevuskoha registrisse kandmise osas, tuleb arvesse võtta: 

• katastrite paiknemist,
• loomade liikumise tihedust katastrite vahel,
• epidemioloogilist olukorda,
• konkreetse asukoha looduslikke ja taristuslikke eripärasid, 
• muid võimalikke asjasse puutuvaid asjaolusid. 

Leidmaks loomapidaja vaatest mõistlik lahendus, mis tagaks tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli ning samal ajal ei tekitaks seatud eesmärgiga võrreldes loomapidajale ebaproportsionaalset halduskoormust, tuleks lähtuda eelkõige põhimõttest, et aadressid, mida ühe tegevuskohana käsitletakse, peavad olema teineteisega külgnevad (vt joonis).

Seega – kui näitena toodud loomapidaja loomad liiguvad tihedalt lauda ja konkreetse karjamaa vahel ning loomapidaja soovib loomade registris kajastada kergema asjaajamise huvides tema paiknemise asukohana emba-kumba asukohta, siis võib seda teha eeldusel, et need asukohad külgnevad ning pole asjaolusid, mis nõuaks kahe tegevuskoha registrisse kandmist. Kõige tähtsam on, et järelevalvet teostav ametnik leiaks registrist sellise tegevuskoha andmed, kuhu kohale tulles on tal võimalus hõlpsasti reaalselt loomi näha. Siiski peab loomapidaja arvestama, kui järelevalve käigus leiab PTA, et antud olukorras ei ole loomapidaja poolt erandi kasutamise tõttu tagatud tõhusa veterinaarjärelevalve teostamine, on PTAl õigus nõuda mõlemal aadressil tegevuskoha registrisse kandmist.

Mõistlik käitumine on koostöö aluseks

Kõige olulisem on, et peetavad loomad oleks registriandmete põhjal leitavad. Milliseid erandeid konkreetsel juhul tegevuskoha registrisse kandmisel on võimalik teha, saab lõplikult otsustada ainult PTA.

Kui tegevuskoht on kantud registrisse, siis veiste, lammaste, kitsede, hobuslaste ja sigade liikumisest teavitamise kord on reguleeritud veterinaarseadusega^[4], mis sätestab, et põllumajandusloomade registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja ning isiku, tema tegevuskoha ja loomade liikumise kohta kantud andmete muutumise korral tuleb registrit teavitada viie tööpäeva jooksul pärast andmete muutumist. Sealjuures on põllumajandusloomade registri andmed kuupäeva täpsusega.

Põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohtade andmeid on võimalik vaadata veebiaadressilt: https://kls.pria.ee/kaart/ vajutades sisse kaardikihi „Loomade registri tegevuskohad“.