Investeeringutoetused kui võimalus

Toetused on suureks abiks maaelu edendamisel ja seda läbi erinevate toetatavate tegevuste rahastamise. Samas ei ole toetuste näol tegemist kingitustega. Toetuste taotlemisega, toetatavate tegevuste elluviimisega ja investeeringuobjekti kasutamisega kaasneb taotlejatele rida kohustusi, mida tuleb täita. Toetuse saamine on taotleja jaoks võimalus, mitte õigus ning toetuse saamiseks tuleb järgida kehtestatud reegleid nii taotlemise ajal kui ka taotlemise järgselt.

Investeeringute teostamise tähtajad

Üheks oluliseks nõudeks investeeringutoetuste puhul on taotletavate tegevuste elluviimine määratud tähtaja jooksul. Mõistagi võivad nii investeeringute suurused kui ka taotlejate finantsvõimekus olla erinevad. Antud asjaolust tulenevalt võib juhtuda, et mõni taotleja hindab enda võimeid üle ning taotleb toetusi investeeringutele, mis tegelikult käivad üle jõu. Eeltoodu on ka põhjuseks, miks võivad projektid pooleli jääda ning taotluses lubatud tegevused jäävad nõutud tähtaja jooksul ellu viimata.

Omafinantseering ja finantseerimisallikad

Investeeringutoetuste taotlemise puhul tuleb taotlejal katta kindel osa investeeringu maksumusest ise. Seda nimetatakse omafinantseeringuks, mille kontrollimiseks valib PRIA riskivalimite või juhuvaliku alusel taotlejad, kellel palutakse omafinantseeringu olemasolu tõendada. Omafinantseeringu tõendamise vajalikkust oleme näinud just nende taotlejate korral, kelle majandusnäitajate puhul tekib kahtlus, et nad ei suuda omafinantseeringu allikaid turult hankida või võtavad endale üle jõu käivaid kohustusi. Eeltoodu on ohuks, et tulevikus ei suuda taotleja projekti ellu viia omafinantseeringuks vajalike rahaliste allikate kaasamise võimekuse puudumise tõttu või halvemal juhul ei ole investeeringute järgselt majanduslikult enam jätkusuutlik ja võib lõpetada nt pankrotiga. Kõik loetletud asjaolud tooksid endaga kaasa toetuse tagasinõudmise või määramise otsuse kehtetuks tunnistamise. Sellega kaasneb ebameeldiv suhtlus kliendi ja PRIA vahel ning paraku jääb ka toetusraha kasutamata. Samal ajal oleks võib-olla mõni teine taotleja, kes jäi määramisotsusest ilma, suutnud oma projekti edukalt lõpetada ja toetusraha oleks ära kasutatud.

Kui hinnata turult finantseerimisallikate kaasamise võimalikkust, siis näiteks pankade puhul võib väita, et äriklientidele pakutava investeerimislaenu maksimaalseks pikkuseks on 10 aastat. Olukorras, kus taotleja müügitulu või tema varade osakaalu erinevus on investeeringusummaga võrreldes ca 10–kordne, tekib paratamatult küsimus, millisel moel neid vahendeid kaasata kavatsetakse. Näiteks müügitulu võrdluses tähendaks see põhimõtteliselt taotleja 10 aasta müügitulu nii-öelda ära maksmist, võtmata arvesse tema jooksvaid püsi- ja muutuvkulusid ja see ei ole reaalne.

Juhul, kui investeeringu tulemusena peaks kasvama veel ka ettevõtte majandustulemuste näitajad (nt müügitulu kasv), siis peaks taotleja suutma nii PRIAle kui ka kaasatud finantseerimisasutustele seda finantsprognooside või äriplaani kaudu tõendada. Vastasel juhul ei ole sellised lubadused tõsiselt võetavad ning siis ei ole kontrollitavad ei omafinantseeringu olemasolu, selle kaasamise võimekus ega ka majandustegevuse jätkusuutlikkus tulevikus.

Taotleja jaoks võib tekkida keeruline olukord omafinantseeringu allikate kaasamisel enne toetuse määramist, kuna finantseerimist tagavate asutuste nõue võib olla toetuse määramise fakt iseenesest. Sellistes olukordades rakendab PRIA toetuse määramist kõrvaltingimuse klausliga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 mõttes. Kõrvaltingimuseks on sel juhul haldusakti hilisem kehtetuks tunnistamine, kui toetuse saaja määratud tähtaja jooksul ei esita omafinantseeringu olemasolu kaasamist tõendavaid dokumente. See on ühtlasi vastutulek taotlejatele, kes saaksid määramise otsuse, mis võimaldab neil finantseerimisallikad turult kaasata. Küll aga tuleb silmas pidada, et ka kõrvaltingimuse seadmine on kaalutletud otsus ning ei ole kohaldatav olukorras, kus on objektiivselt aru saada, et investeering käib taotlejale selgelt üle jõu. Sellises olukorras toetuste määramine tekitab ka ühe taotleja ebavõrdse kohtlemise teise ees, sest taotleja, kes oleks oma investeeringu suutnud ellu viia, jäi sellest võimalusest puuduliku finantseerimisvõimekusega taotleja tõttu ilma.

PRIA paneb kõikidele taotlejatele südamele, et nad mõtleksid taotlemise hetkeks enda investeeringute vajalikkuse ja võimalikkuse selgelt läbi ning väldiksid üle jõu käivate kohustuste võtmist.

Palume kõigil taotlejatel alati tutvuda toetuse taotlemise tingimustega ja toetuse määramisel tekkivate kaasnevate kohustustega, et toetusraha toel saaksid maaelu edendavad investeeringud edukalt ellu viidud.

 

Artikli koostas PRIA kontrolliosakonna juhataja Janek Maasik.