Balti- ja Põhjamaade põllumajandusministrid: Euroopa Liidu ühispoliitika peab jätkuma

Eile kohtusid Luksemburgis põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi raames Balti- ja Põhjamaade põllumajandusministrid, et arutada liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikku. Olukorras, kus uus Euroopa Komisjon on ametisse astumas ning järgmisel aastal on oodata uusi ettepanekuid nii EL-i eelarve kui ka ÜPP kohta, on õige hetk meie lähemate naabritega ühisosa otsida.

Eesti korraldatud kohtumisel olid teemaks põllumajanduspoliitika lihtsustamine ning otsetoetuste tulevik. Otsetoetused on põllumeestele makstavad hektaripõhised toetused. Kõik ministrid nõustusid, et põllumajanduspoliitikat tuleb oluliselt lihtsustada ning tulevikus Euroopa Komisjoniga läbiräägitavad plaanid peavad olema lühemad ning selgemalt tulemustele orienteeritud. Tulemuste puhul tuleb aga tagada, et need oleksid saavutatavad üldist halduskoormust tõstmata.

„Oluline on, et põllumehed saaksid teha oma tööd ega loobuks liigse bürokraatia tõttu põllumajandusega seotud ettevõtlusest. Kindlasti on tähtis teha samme ka riiklikul tasandil, kuid meil tuleb samas vähendada Euroopast tulevate täiendavate reeglite hulka. Mul on hea meel, et selles küsimuses on Balti- ja Põhjamaade ministrid vägagi ühel nõul,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Otsetoetuste asjus leidsid ministrid, et EL-i siseturu toimimiseks on jätkuvalt oluline põllumajanduspoliitika rahastamine ühisest eelarvest. „Euroopa Liidu üks olulisemaid eesmärke on just põllumajanduspoliitika ühtne kujundamine, et tagada kõigile põllumeestele sarnased konkurentsitingimused. Oluline on, et ka meie põllumeestel oleksid tulevikus oma väliskolleegidega võrdsemad võimalused. Põllumajanduse konkurentsivõimest sõltub toidutootmise elujõud nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna,“ täiendas minister.

Samuti väljendasid ministrid soovi suunata tulevikus toetusi pigem aktiivsetele tootjatele, kes panustavad toidujulgeolekusse. Ühiselt leiti, et keskkonnatoetuste puhul tuleb muutusi soodustada pigem täiendavate stiimulite kui regulatsioonide kaudu. 

Balti- ja Põhjamaade ministrid jätkavad ka edaspidi regulaarseid kohtumisi nii põllumajanduspoliitikaga seonduvate kui ka muude probleemide lahendamiseks.

Lisaks kohtus minister Hartman Saksamaa toidu- ja põllumajandusministri Cem Özdemiriga, et pidada nõu, mida saavad Eesti ja Saksamaa üheskoos teha Ukraina toetamiseks ning kuidas teha tulevikus koostööd põllumajanduspoliitika kujundamisel ning digivaldkonnas. Arutati ka seda, kuidas saaks Eestis välja töötatud mee DNA-testimise Euroopas kasutusele võtta, et kindlustada aus konkurents meeturul. 

Teate edastas: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, heili [dot] sormus [at] agri [dot] ee (heili[dot]sormus[at]agri[dot]ee), 56228240