Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus 2023

Euroopa Merendus-ja Kalandusfondi 2014-2020 (EMKF) meetme „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“ eesmärgiks on suurendada ettevõtja energiasäästu ja säästlikemate tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu, vähendades seejuures vesiviljelusettevõtte mõju keskkonnale.

Energia kui ressursitõhususe parandamiseks on mitu põhjust. Energia tõhusama kasutamisega kaasneb oluline rahaline kokkuhoid ja emissiooni vähenemine. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) uuringute kohaselt on hoonete, tööstusprotsesside ja veo energiatõhususe parandamisega võimalik vähendada maailma energiavajadust 2050. aastaks ühe kolmandiku võrra ning seeläbi kontrollida globaalset kasvuhoonegaaside emissiooni. 

Toetust energiasäästulahenduste rakendamiseks saab taotleda vaid ettevõtja, kelle ettevõte on auditeeritud ja kes tegeleb vesiviljelustoodete tootmisega. 

Taotlusvooru eelarve on 200 000 eurot. Toetust rahastatakse 75% ulatuses Euroopa Liidu eelarvest ja 25% Eesti kaasrahastusest. 

Taotluste vastuvõtt toimub 30. jaanuarist 6. veebruarini 2023. a.

Taotlusdokumendid palume esitada digitaalselt allkirjastatuna aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee) või posti teel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) keskuse aadressil Tähe 4, Tartu 51010.

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Seda on võimalik teha elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA või paberil. Selleks palume täita ja esitada „Avaldus andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse." Avalduse ja juhised leiate siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume saata enne toetuse taotluse esitamist.

Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda vesiviljelusettevõte, mis tegeleb aktiivselt tootmisega ja omab käivet.

Toetust antakse tegevusteks, mis aitavad:

1) vähendada vesiviljelusettevõtte negatiivset keskkonnamõju;

2) suurendada vesiviljelusettevõtte energiatõhusust;

3) edendada vesiviljelusettevõtte üleminekut taastuvale energiaallikale.

Abikõlblikud kulud on järgmised kulud:

1) vesiviljelusettevõtte renoveerimise ja ehitamise kulud;

2) seadme soetamise, kapitalirendi ja paigaldamise kulud;

3) energiasäästu tagava seadme, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduse soetamise, kapitalirendi ja paigaldamise kulud;

4) taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme soetamise, kapitalirendi ja paigaldamise kulud;

5) elektrivõrguga liitumise tasu;

6) toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu;

7) päikese energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava seadme ostmise, kapitalirendi ja paigaldamise kulu;

8) ettevalmistava töö raames tehtud kulu kuni 12 protsendi ulatuses toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest. Ettevalmistavate tööde raames tehtavate tegevuste all peetakse silmas projekteerimistöid ja projekteerimiseks vajalikke ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi uurimistöid, mis on vaja teha enne investeeringu tegemist. Lisaks on ettevalmistava tööna abikõlblik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel keskkonnamõju hindamine ja energiaauditi või eksperdihinnangu tellimine. Ettevalmistavate kulude määra 12 protsendi hulka kuuluvad ka taotluse dokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, mida toetatakse kuni 1500 euro ulatuses ühe taotlusvooru kohta.

Toetuse saamiseks taotletavad tegevused peavad olema välja toodud energiaauditi aruandes või eksperthinnangus, mille kohta peavad olema täidetud meetme määruses § 6 ja § 7 esitatud nõuded. Erandiks on ainult päikese energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava seadme ostmise, kapitalirendi ja paigaldamise kulu, mis ei pea kajastuma energiaauditis. Sellisel juhul peab esitama teatise vesiviljelusettevõtte taotlemisele eelnenud kahe aasta keskmise energiatarbimise kohta ja andmed paigaldatava taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava seadme võimsuse kohta.

Omafinantseeringu minimaalne määr on 50% abikõlblike kulude maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühes taotlusvoorus taotleja kohta ei tohi olla suurem kui:

 1) taotleja viimase kinnitatud majandusaasta aruande omakapitali suurus;

 2) taotleja viimase kahe kinnitatud majandusaasta aruandes näidatud keskmine vesiviljelustoodangu müügitulu;

 3) 300 000 eurot.

PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes meetme määrusest ja kalandusturu korraldamise seaduse § 28st ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikest 5.

Peale nõuetekohasuse kontrolli hindab PRIA kõiki nõuetekohaseid taotlusi hindamiskriteeriumite alusel, mis on ära toodud meetme määruses.

Hindamise järel moodustab PRIA taotluste paremusjärjestuse, lugedes paremaks sellise taotluse, mis on saanud suurema koondhinde. Taotluse koondhinne saadakse hindepunktide liitmise teel. Võrdse koondhindega taotluste korral eelistatakse varem esitatud taotlust.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtaja lõppemisest arvates.

PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohaste maksetaotluse dokumentide saamisest.

Toetuse saaja peab toetatava tegevuse ellu viima ning PRIAle kõik tegevuse elluviimisega seotud kuludokumendid ja maksetaotluse esitama hiljemalt 31. detsembriks 2023. a.

Toetuse kättesaamiseks peab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist PRIAle maksetaotluse. Maksetaotlusega koos esitatakse meetme määruse § 12 lõikes 3 toodud dokumendid.

Toetuse saaja peab kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitama 4 aastat alates selle aasta 31. detsembrist, millal on 30. juuni seisuga kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

Dokumentide säilitamise tähtaja algusest ja lõpust teavitab PRIA toetuse saajat pärast viimase toetuseosa maksmist oma veebilehel tabelis EMKF toetuse saajad.

Toetusega seotud objektide tähistamist reguleerib maaeluministri määrus nr 22 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord.

Tähistuse kohta saab lisaks informatsiooni:

• PRIA kodulehelt - EMKF tähistamise juhend
• Maaeluministeeriumi kodulehelt - EMKF sümboolika