Tutvustus
Kalapüügi investeeringutoetuse laiem eesmärk on vähendada kutselise kalapüügi ökoloogilist jalajälge, suurendada energia tõhusamat kasutamist kalalaeva pardal, arendada ranna- ja sisevete kalapüügil jääalust kalapüüki, parendada tööohutust ja -tingimusi kalalaeva pardal ja jääalusel kalapüügil ning tagada kalapüügitegevuse seire, tõhusam järelevalve ja kalapüügiga seotud elektrooniliste andmete edastamine.
Konkreetse investeeringutoetuse eesmärk on toetada segmenti 4S1, 4S2, 4S3 või 4S4 kantud kalalaeva pardal elluviidavaid tegevusi, mis vähendaksid kutselise kalapüügi ökoloogilist jalajälge, suurendaksid energia tõhusamat kasutamist ning parandaksid tööohutust ja -tingimusi kalalaeva pardal.
Eesti riikliku kalalaevaregistri andmetel on 2024. aasta lõpu seisuga meresegmentides kokku 2098 kalalaeva, sh Läänemere traale 24, kaugpüügilaevu 6 ja rannapüügilaevu 2068. Siseveekogudel oli registreeritud 512 kalalaeva, sh on ka pikemad kui 12-meetrised laevad. Eesti kalalaevade keskmine vanus on suhteliselt kõrge, meresegmentides (4S1, 4S2 ja 4S3) keskmiselt 27 aastat ja sisevete laevade (segment 4S4) keskmine vanus 28 aastat. Arvestades Eesti kalalaevade kõrget keskmist vanust on vajalik suunata laevastikku kaasajastamisele, seda eriti energiakulu, töötingimuste ja ohutuse ning kala kvaliteedi tagamise osas.
Meetme eelarve on 2 472 502 eurot, mida rahastatakse 70% ulatuses Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% ulatuses Eesti riigieelarvest.
Toetustaotlusi saab esitada ajavahemikul 30.aprill - 14.mai 2025 a.
Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.
Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.
Tingimused
Ühe taotlusega võib taotleda toetust investeeringuteks ühe kalalaeva pardal.
Toetust antakse meetme eesmärkide saavutamisega seotud kalalaevade pardal tehtud investeeringute elluviimiseks. Näiteks:
- Investeeringud ranna- ja sisevete püügialuste keretöödesse, laevakere katmine plastikuga seest ja väljast, täiendavate reelingute ja redelite lisamine, kajutite ja varjualuste rajamine laevale, kala säilitustingimuste parendamine, laeva manööverdamistingimuste parendamine (vöörikruvid) jms.
- Investeeringud pardavarustusse (vintsid, tõstukid, pardarullid, võrgumasinad, täiendav valgustus alusele jms. )
- Navigatsiooniseadmete ostmine, välja arvatud seadmed, mis võimaldavad leida kala, juhul, kui kala leidmise seadmed on integreeritud navigatsiooniseadmesse siis ei ole sellise navigatsiooniseadme ostmine lubatud.
- Traal- ja kaugpüügi laevadade pardal tehtavad investeeringud, mis panustavad energiasäästu ja ressursitõhususe tõstmisesse, näiteks energiasäästlikumad vintsisüsteemid, tekivalgustuse üleviimine energiasäästlikumale LED süsteemile, jahutussüsteemide ümberehitus, energiasäästlikumad tõsteseadmed jms.
- Laevapere tööohutuse ja tervishoiutingimuste parendamine, näiteks kajutite, sauna, võimla ehitamine ja sisustamine laevadel, kambüüsiseadmete (pliidid, ahjud jne) ajakohastamine jms.
- Meresõiduohutuse tõhustamine, näiteks mootori ja masinaruumi alarm- ja kaitsesüsteemide rajamine, raadionavigatsiooni aparatuuri ja roolimaja tehnika kaasajastamine jms.
- Tegevused kala kvaliteedi parendamiseks, näiteks kala pumpamise süsteemide ostmine, laeva trümmide parendamine, laevakere moderniseerimiseks tehtavad tööd, välja arvatud hooldustööd.
Investeeringuid seadmetesse, mis on laeva pardal seadusega nõutud, ei toetata. Lubatud on selliste seadmete ostmine, mis ületavad seaduses kirjeldatud minimaalse taseme ning pakuvad laevameeskonnale paremaid tingimusi. Seadusega nõutud väikelaeva varustus on kirjeldatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruses nr 32 (11.05.2011) „Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise“. 4S1 ja 4S3 segmenti kantud laevade minimaalsed varustusnõuded on sätestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruses nr 233 (29.09.2023) „Laevade ohutusnõuded“.
Taotlemiseks vajalikud dokumendid on loetletud määruse § 9 lõikes 5.
Toetust antakse tegelikult tehtud ja tasutud abikõlblike kulude hüvitamiseks.
Abikõlblikud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil.
Tegevuste osaks võib olla ettevalmistav töö, milleks on taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus. Ettevalmistava töö kulu on abikõlblik üksnes sellisel juhul kui sellega kaasneb investeering sama tegevuse raames.
Abikõlblikud on ka objekti tähistamisega seotud kulu.
Segmenti 4S2 või 4S4 kuuluva kalalaeva pardal võib väikelaeva konstruktsioonilisi ümberehitustöid ellu viia ainult selline ettevõtja, kellele on Transpordiamet väljastanud tegevusloa väikelaevade ehitamiseks Meresõiduohutuse seaduse § 7 punkt 9 alusel. Tegevusluba peab olema kehtiv. Konstruktsiooniline ümberehitus Meresõiduohutuse seaduse § 2 punkt 35 mõistes on väikelaeva mootori tüübi vahetus, käituri tüübi vahetus, ühe käituri asendamine mitmega, laevakere ümberehitus, mis muudab meresõiduomadusi või -ohutust, ning laevakere ümberehitus, mis oluliselt mõjutab püstuvust. Tegevusloa kehtivust saab kontrollida Majandustegevuse registrist (MTR).
Kulu peab olema toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendatud ja ei tohi olla tehtud enne PRIA-le taotluse esitamise päeva v.a ettevalmistava töö kulu;
Abikõlblikud ei ole:
- Tegevused, mis suurendavad kalalaeva püügivõimsust (mootorivõimsust Kw ja kogumahtuvust GT);
- Selliste seadmete ostmine, mis suurendavad kalalaeva võimekust leida kala. Juhul, kui kala leidmist võimaldavad funktsioonid on integreeritud näiteks navigatsiooniseadmesse või mõnda muusse seadmesse, siis ei ole sellise seadme soetamine lubatud;
- Tegevuste kulud, mis viiakse ellu sellise kalalaeva pardal, millega on taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahel kalendriaastal püütud kala vähem kui 60 kalendripäeva;
- Kalalaeva pea- või abimootori asendamise või moderniseerimise, sealhulgas pea- või abimootoriga seotud seadme ostmise kulu;
- Kasutatud asja ostmise kulu;
- Püügivahendi soetamise kulu;
- Ettevalmistava töö kulu, millega ei kaasne investeeringut sama tegevuse raames.
Täpsem mitteabikõlblike kulude loetelu on toodud määruse § 5.
Toetust antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale, kes on selle kalalaeva omanik, mille pardal tegevuse elluviimiseks toetust taotletakse, ning kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kehtiv kaluri või kalalaeva kalapüügiluba.
Kalapüügiluba on kehtiv, kui selle eest on tasutud riigilõiv ning kaluri kalapüügiluba on välja võetud.
Sealjuures peab ettevõtja tegelema piisaval määral majandustegevusega kalapüügi tegevusalal. Piisavaks majandustegevuseks loetakse kaluri kalapüügiloa alusel tegutseva ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kalendriaasta lossitud kalapüügi esmamüügi väärtust, mis vastab Statistikaameti avaldatud sama kalendriaasta vähemalt ühe kuu 12-kordsele arvestuslikule elatusmiinimumile.
Taotleja peab vastama määruse § 8 toodud nõuetele.
Ühe taotlusega saab taotleda ühe kalalaeva moderniseemist või laevale seadmete ostmist. Kahe või enama laeva koondamist ühte toetustaotlusesse ei ole lubatud.
Konkurentsiseaduse § 2 tähenduses üksteisega valitseva mõju kaudu seotud isikud, kes tegutsevad samas valdkonnas, ning äriseadustiku § 6 tähenduses kontserni moodustavad isikud loetakse üheks toetuse saajaks.
Toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.
Ostumenetlusega kaasnevad nõuded on kirjeldatud määruse § 6 ja 7.
Hinnapakkumuste küsimine
Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.
Hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse, kus on kirjeldatud, millist tööd, teenust või vara soovitakse.
Pakkumiskutsed, mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse, peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks pakkumiskutsele lisatud e-kirjaga, millega kutse on saadetud.
Saadud hinnapakkumused peavad olema:
- võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale.
- tõendatud. Näiteks hinnapakkumused on allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga) või on hinnapakkumusele lisatud pakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument, mis tõendab hinnapakkumuse saamist.
Kui kolme hinnapakkumuse küsimine on objektiivselt võimatu saab piirduda vähema arvu hinnapakkumustega (näiteks juhul, kui toodet pakub vähene arv tootjaid), siis selle kinnituseks võib esitada saadetud pakkumuskutsed, millele on vastatud eitavalt.
Kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro, ei ole võrreldavate hinnapakkumiste võtmine kohustuslik ja piisab hinnakalkulatsiooni esitamisest. Hinnakalkulatsioonis tuleb selgelt tõendada, millisel viisil töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav. Selgelt peab olema välja toodud pakutava seadme tehniline spetsifikatsioon, kasutatavate komponentide nimetus, tööde kirjeldus jms.
Toetuse taotleja ei või jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks.
Oluline on tähele panna, et toetuse taotleja ei või hinnapakkust küsida tulumaksuseaduse § 8 tähenduses endaga seotud isikutelt.
Ostumenetlus riigihangete registris
Kui kavandatava töö või teenuse või vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt riigihangete registris, olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hanke kohuslane riigihangete seaduse mõistes.
Selle nõude eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine.
Juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, tuleb esitada toetuse taotlemisel prognoos. Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel viisil töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav.
Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama määruse § 7 lg 3 toodud nõuetele.
Taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või pakkujate paljusus. Ostumenetlusest loobumine peab olema tõendatud.
PRIA viib läbi nõuetele vastavate toetustaotluste hindamise. Hindamine toimub tegevuste kaupa hindamiskriteeriumite alusel. Hindamiskriteeriume on kokku 7.
Toetuse taotlus vastab miinimumnõuetele ja asetatakse paremusjärjestusse, kui see on saanud hindamiskriteeriumite 1 – 4 alusel saanud vähemalt ühe hindepunkti.
Hindamiskriteeriumid 1 – 4 lähtuvad meetme eesmärkidest. Juhul kui mitte ühtegi meetme eesmärki ei saavutata, siis ei ole oluline ka see, kas taotleja panustab suurema omafinantseeringu tegevuste elluviimiseks, on noor kalandusettevõtja või tegevusi viiakse ellu ranna- või sisevete laeva pardal.
Juhul, kui hindepunktid on võrdsed, eelistatakse taotlusi, mis on saanud enam hindepunkte kriteeriumite 1 – 4 alusel. Nimetatud kriteeriumid tulenevad meetme eesmärkidest. Seega, mida rohkem eesmärke ühe taotlusega täidetakse, seda kõrgemalt võib taotlust hinnata. Juhul, kui ka siis on hindepunktid võrdsed, eelistatakse taotlusi, mis on ajaliselt varem esitatud.
Nooreks kalandusettevõtjaks loetakse isikut, kes on toetuse taotluse esitamise kuupäeval kuni 40-aastane, ehk juhul, kui toetuse taotlus esitatakse taotleja 40-aastasel sünnipäeval, loetakse taotleja nooreks kalandusettevõtjaks.
Toetuse määrad
Toetuse maksimaalne määr on:
- 50% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on ettevõtja, kes tegeleb kutselise kalapüügiga;
- 60% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja tegeleb väikesemahulise rannapüügiga ja on ettevõtja, kes tegeleb kutselise kalapüügiga.
Ettevalmistava töö kulu hüvitatakse ühikuhinna alusel, mis on 256 eurot ühe taotluse kohta.
Ühikuhinna arvutamise metoodikas on juba arvesse võetud 50%-list toetusmäära ning ühikuhindadest täiendavalt toetust ei arvutata.
Toetuse saaja võib programmiperioodi jooksul saada toetust investeeringuteks kalalaeval pardal kokku kuni 400 000 eurot.
Toetuse määramine
Hindamistulemuste alusel moodustatakse paremusjärjestus. Toetust saavad taotlused, mille hindepunktide summa on kõrgem.
PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.
PRIA teeb toetuse taotluse mitterahuldamise otsuse järgmistel juhtudel:
1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud;
2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealset kontrollimist;
3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus.
Kohustused
Toetuse saaja peab tagama ostetud vara sihipäraselt kasutama vähemalt 5 aasta jooksul arvates viimase toetusosa maksmisest PRIA poolt. Ostetud vara peab olema töökorras ja hooldatud. Juhul, kui vara on hävinud või kasutuskõlbmatu enne sihipärase kasutamise perioodi lõppu, tuleb taotlejal oma vahenditest soetada samaväärne vara ning teavitada uue vara soetamisest PRIAt. Teine võimalus on saadud toetus tagasi maksta, vastavalt ajalisele proportsioonile, mis osas soetatud vara oli võimalik sihipäraselt kasutada. See tähendab, et toetuse taotleja ei pea sellisel juhul maksma tagasi kogu toetust ning tagasi makstava toetuse suurus sõltub iga toetuse taotluse asjaoludest.
Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmiseid kohustusi:
- täidab taotlejale esitatavaid nõudeid (vt määruse § 8);
- eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
- võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli;
- järgib toetusega ostetud objekti tähistamise nõudeid kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi;
- teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud muudatustest.
Täielik toetuse saaja kohustuste loetelu on toodud määruses § 12.
