Taotleja majapidamine peab olema tunnustatud mahepõllumajanduse seaduse alusel. Ettevõtte mahetunnustamisega seotud küsimustes tuleb pöörduda Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) poole telefoninumbril + 372 605 1710 või e-kirja teel pta [at] pta [dot] agri [dot] ee (pta[at]pta[dot]agri[dot]ee) .
Taotleja peab kõik enda kasutuses olevad põllud, millele ta soovib saada PTAlt mahetunnustust, lisama taotlusele hiljemalt 17. juuniks. Pärast 17. juunit taotlusele lisatud põllud 2024. aastal mahetunnustust ei saa.
Tutvustus
Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus (edaspidi MAHE) ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus (edaspidi MAHEL) panustavad kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästva arengu ja loodusvarade vesi, muld ja õhk tõhusa majandamisega seotud eesmärkidesse. Lisaks on toetuste eesmärk panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemiteenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke.
2024. aasta taotlusvooru eelarve mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetusel on 19 615 156 eurot ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetusel on 5 300 000 eurot. Toetust rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD).
Toetustaotlusi saab esitada 20. maist 17. juunini 2024. a.
Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.
Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.
Esindusõigusi ja volitusi e-PRIA teenuste kasutamiseks saab anda jaotusest „Esindusõigused ja volitused“. Kui taotlejal ei ole võimalik e-PRIAs digitaalselt volitusi anda, siis saab esindajat määrata ka vastava volituskirjaga. Täiendavat infot saate lugeda PRIA kodulehelt.
Taotlusvormi leiate e-PRIAs valides jaotuse „Taotlemine“ ning klõpsates nupul „Esita toetustaotlus“. Avanevast rippmenüüst valige „Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus“.
Tingimused
Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust antakse mahepõllumajandusliku tegevuse elluviimise eest toetusõiguslikul maal ühe kalendriaasta jooksul (kohustusperiood).
Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust antakse veiste, lammaste, kitsede, hobuste, sigade, küülikute, kodulindude või mesilasperede mahepõllumajanduslikult pidamise eest ühe kalendriaasta jooksul. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust antakse üksnes selle toetusõigusliku maa kohta, mille kohta antakse samal kohustuseaastal ka mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust.
Toetuse saamise nõuded
- Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal tingimuslikkuse nõudeid.
- Taotleja täidab MAHE/MAHEL toetuse toetusõiguslikkuse nõudeid ning baas- ja täiendavaid nõudeid.
- Nõudeid tuleb täita kogu kohustuseaasta jooksul.
Nõuded taotlejale
- Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse § 2 tähenduses.
- Mahepõllumajandusele ülemineku korral antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust:
- kuni kahel järjestikusel aastal arvestades ettevõtte esmakordsest mahetunnustuse saamisest;
- kuni kolmel järjestikusel kohustuseaastal taotlejale, kes kasvatab üksnes puuvilja- ja marjakultuure;
- taotlejale, kelle ettevõtte toetusõiguslikust maast on maksimaalselt 20% üleminekuaja läbinud;
- taotlejale, kes ei ole saanud MAK 2014-2020 alusel antavat MAH toetust.
- Mahepõllumajandusega jätkamise korral antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust taotlejale, kelle ettevõte on kogu kohustuseaasta kestel mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ja üleminekuaja läbinud.
Toetust antakse taotleja kasutatava mahepõllumajandusliku või mahepõllumajandusele ülemineku ajal oleva (mahepõllumajanduse registrisse kantud):
- kokku vähemalt ühe hektari suuruse põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri, kartulit, köögivilja, maasikat või ravim- või maitsetaimi;
- kokku vähemalt ühe hektari suuruse põldtunnustatud heinaseemnepõllu kohta;
- kokku vähemalt ühe hektari suuruse kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta;
- kokku vähemalt ühe hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri;
- kokku vähemalt ühe hektari suuruse punktides 2 ja 3 nimetamata rohumaa kohta, mille iga hektari kohta on taotlejal mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi sellisel arvul, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut;
- kuni ühe hektari suuruse punktides 2 ja 3 nimetamata rohumaa kohta, kui taotlejal on kohustuseaastal vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet.
Nimetatud põllumajanduskultuuri peab kasvatama põhikultuurina. Põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel, ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid või hoitakse maad mustkesas või söötis. Põhikultuuriks ei loeta allakülvi. LIFE-IP projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal kasvatatava põhikultuuri puhul, tuleb kasutada selles projektis ettenähtud agrotehnilisi võtteid.
Toetust antakse maa kohta, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri või maasikat järgneva istutustihedusega:
- õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu – 100 istikut hektari kohta;
- õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta;
- õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta;
- luuviljalised – 270 istikut hektari kohta;
- astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta;
- sõstar, karusmari – 800 istikut hektari kohta;
- vaarikas, pampel – 3000 istikut hektari kohta;
- viinapuu – 1300 istikut hektari kohta;
- kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta;
- kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta;
- maasikas – 20 000 taime hektari kohta;
- harilik sarapuu – 250 istikut hektari kohta;
- söödav kuslapuu – 665 istikut hektari kohta;
- harilik pihlakas – 150 istikut hektari kohta.
Toetust ei anta toetusõigusliku maa kohta järgnevatel juhtudel:
- maa, millel kasvatatakse puuvilja- ja marjakultuure kokku üle 70 hektaril;
- maa, mida on kohustuseaastal hoitud mustkesas või mis on jäetud sööti;
- maa, mille kohta antakse strateegiakava alusel antavat mesilaste korjeala toetust.
Põlluraamatu pidamise nõue
- Taotleja peab kandma veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse andmed kõikide tegevuste kohta, mis on tehtud kohustuseperioodil põllumajandusmaal.
Mahepõllumajandusliku tootmise algkoolituse läbimise nõue
- Mahepõllumajandusele ülemineku korral peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tegevusega, osalema toetuse esmakordse taotlemise kalendriaasta 1. novembriks vähemalt kahel mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames. Koolituste kohta leiate rohkem informatsiooni METK nõuandeteenistuse kodulehelt.
- Mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel ei pea osalema taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes on toetuse taotlemise aastale eelnenud viie kalendriaasta jooksul osalenud vähemalt kahel mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel või õppepäeval või mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise täienduskoolitusel või õppepäeval.
MAHE/MAHEL toetuse tingimused on sätestatud maaeluministri 23.12.2022. a määrusega nr 81 „Perioodi 2023-2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“. Täpsemat infot toetuse nõuete ja taotluse täitmise kohta saab lugeda juhendist „Abiks taotlejale“.
Toetuse määrad
MAHE toetuse ühikumäär mahepõllumajandusega jätkamisel
Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta mahepõllumajandusega jätkamise korral on:
- 132 kuni 182 eurot teravilja, kaunvilja, õli- või kiukultuuri, rühvelkultuuri, välja arvatud kartul, ning muu tehnilise kultuuri, kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ja põldtunnustatud heintaimede kasvatamise korral;
- 300 kuni 420 eurot kartuli, maasika, ravim- või maitsetaimede, puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral;
- 800 kuni 1120 eurot köögivilja kasvatamise korral;
- 25 kuni 35 eurot punktis 1 nimetamata rohumaa puhul, mille iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus ühe hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut;
- 25 kuni 35 eurot punktis 1 nimetamata kuni ühe hektari suuruse rohumaa puhul, kui mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet.
MAHE toetuse ühikumäär mahepõllumajandusele üleminekul
Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta mahepõllumajandusele ülemineku korral on:
- 146 kuni 182 eurot põllukultuuride kasvatamise, kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ja põldtunnustatud heinaseemnepõllu korral;
- 330 kuni 462 eurot kartuli, maasika, ravim- või maitsetaime, puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral;
- 880 kuni 1150 eurot köögivilja kasvatamise korral;
- 27 kuni 38 eurot punktis 1 nimetamata rohumaa puhul, mille iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus ühe hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut;
- 27 kuni 38 eurot punktis 1 nimetamata kuni ühe hektari suuruse rohumaa puhul, kui mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet.
MAHEL toetuse ühikumäär
Mahepõllumajanduslikku loomakasvatuse toetust arvutatakse taotleja nõuetele vastava rohumaa, teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuride (välja arvatud kartul), õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride maa hektarite arvu järgi, mille kohta antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust.
MAHEL toetuse suurus ühe hektari maa kohta kalendriaastas saadakse loomühiku korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust saava maa (eelpool nimetatud maa kohta) hektarite arvuga.
MAHEL toetuse kogusumma saadakse ühe hektari MAHEL toetuse suuruse korrutamisel MAHE toetust saavate hektaritega.
Loomühiku arvutamiseks tuleb taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade aasta keskmine arv korrutada vastava koefitsiendiga.
Loomade/kodulindude keskmine arv
- Veiste, lammaste ja kitsede puhul võetakse toetuse arvutamise aluseks kohustuseaastal põllumajandusloomade registris olevate mahetunnustatud loomade keskmine arv.
- Sigade, küülikute ja kodulindude puhul võetakse toetuse arvutamise aluseks taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal PTA poolt kindlaks tehtud loomade keskmine arv.
- Hobuste puhul võetakse toetuse arvutamise aluseks kohustuseaastal peetavate hobuste arv, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse.
Minimaalne keskmine loomade/kodulindude arv MAHEL toetuse saamiseks
| Loom/kodulind | Minimaalne keskmine arv |
|---|---|
| Kalkun | 50 |
| Hani | 50 |
| Part | 50 |
| Munakana | 50 |
| Kanabroiler | 50 |
| Pärlkana | 50 |
| Vutt | 100 |
| Siga | 5 |
| Küülik (üle 4 kuu vanune) | 50 |
| Mesilaspere | 5 peret |
Koefitsiendid loomühiku arvutamiseks
| Loom/kodulind | Koefitsient* |
|---|---|
| Lüpsilehm | 3,70 |
| Vähemalt 6 kuu vanune veis, sh ammlehm | 1,00 |
| Kuni 6 kuu vanune veis | 0,20 |
| Vähemalt 1aasta vanune lammas | 0,30 |
| Vähemalt 6 kuu vanune kits | 0,30 |
| Emis ja kult | 2,20 |
| Vähemalt 2 kuu vanune nuum- ja noorsiga | 1,20 |
| Kodulinnud (vähemalt 18 nädala vanused), va vutt | 0,08 |
| Küülik (üle 4 kuu vanune) | 0,04 |
| Vutt | 0,01 |
| Mesilaspere | 0,47 |
| Vähemalt 6 kuu vanune hobune | 0,60 |
*Koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu.
Kui rohumaa iga hektari kohta peetakse järgnevas tabelis toodud koefitsientide alusel majapidamises vähemalt 0,2 loomühikut loomi, siis arvutatakse taotleja loomühikud nende koefitsientide alusel. Veiste, lammaste ja kitsede puhul võetakse loomühiku arvutamisel arvesse põllumajandusloomade registris olevate mahetunnustatud loomade keskmine arv. Hobuste puhul võetakse arvesse kohustuseaastal peetavate hobuste arv, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse.
| Loom | Koefitsient |
|---|---|
| Hobune | 1,00 |
| Üle 2 aasta vanune veis, sealhulgas ammlehm | 1,00 |
| 6 kuud kuni 2 aastat vana veis | 0,60 |
| Alla 6 kuu vanune veis | 0,20 |
| Üle 6 kuu vanune lammas või kits | 0,15 |
| Kuni 6 kuu vanune lammas või kits | 0,05 |
PRIA suurendab ühikumäära järgmistes olukordades:
- põllumaal kasvatatakse mahepõllumajanduslikust või mahepõllumajanduse üleminekuajal toodetud sertifitseeritud seemnest või mahepõllumajanduslikust heterogeensest paljundusmaterjalist põllumajanduskultuuri. Ühikumäära suurendatakse 20% hektari kohta.
- põllumaal kasvatatakse mahepõllumajanduslikult või mahepõllumajanduse üleminekuajal toodetud sertifitseeritud seemnekartulist kartulit. Ühikumäära suurendatakse 20% hektari kohta.
PRIA vähendab ühikumäära järgmistes olukordades:
- põllumaal kasvatatakse köögivilja enam kui 10 hektaril. Ühikumäära vähendatakse 83% hektari kohta selle põllumaa pindala osa kohta, mis ületab 10 hektarit;
- põllumaal kasvatatakse ravim- või maitsetaimi enam kui viiel hektaril. Ühikumäära vähendatakse 55% hektari kohta selle põllumaa pindala osa kohta, mis ületab viit hektarit.
Kui toetuse andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik rahuldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi, rakendab PRIA minimaalset ühikumäära ning vähendab vajadusel toetuse summat.
Toetuse määramine
PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 10. veebruariks 2025. a. Toetus makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2025. a.
Enne toetuse määramist teeb PRIA administratiivseid ja kohapealseid kontrolle (vt pikemalt juhendist „Abiks taotlejale“). Alates 2023. aastast rakendab PRIA kõikide strateegiakava (ÜPP SK 2023–2027) alusel antavate pindalapõhiste toetuste menetlemisel pinnaseiresüsteemi.
Pindala- ja loomatoetuste määramisel arvestatakse pindala- ja loomatoetuste nõuete rikkumise hindamise aluseid. Kontrollitakse, kas taotleja ning tema maa ja loomad vastavad toetusõiguslikkuse, toetuse saamise ning tingimuslikkuse nõuetele.
Abiks taotlejale
Juriidilised alused
| Nimetus |
|---|
| Määrus |
| Määruse seletuskiri |
Toetuse nõuete rikkumise hindamise alused
| Nimetus | Lisatud |
|---|---|
Lisainfo
- pindala- ja loomatoetuste infotelefon 737 7679
- toetuste info info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee)
