Loomade heaolu toetus 2020

• Toetust saab taotleda veise ja vasika kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt kantud põllumajandusloomade registrisse (vt loomade register), kelle üle peetakse nõuetekohast arvestust ning keda taotleja peab pidama 2. maist kuni 31. augustini.
• Vasikateks loetakse need veised, kes on 2. mai seisuga alla kuue kuu vanused. Veiste ja vasikate kohta toetuse taotlemisel märgib taotleja taotlusele need loomad, kelle kohta toetust taotleb ning keda hoiab karjas vähemalt 2. maist kuni 31. augustini k.a. Taotlusel märgitud veiste ja vasikate asendamine pidamiseperioodil ei ole lubatud. Kui veis või vasikas pidamisperioodil karjast välja läheb, tuleb ta eemaldada ka taotluselt!
• Veiste ja vasikate karjatamisperiood kestab vähemalt 1. juunist 31. augustini ning karjatamise andmed peavad olema kantud põlluraamatusse, aga võib olla ka eraldi karjatamispäevik. Nõutud on andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja loomade arvu kohta, karjamaa(de) asukoha ning karjamaa(de) pindala kohta.
• Piimatõugu vasikate põhitegevuse nõuete täitmise valiku puhul tuleb jälgida, et vasikate ühissulus pidamisel oleks seal vähemalt 2 m² vaba põrandapinda iga vasika kohta ning põrandapind on pehme allapanuga kaetud. Samuti tuleb vasikate nudistamisel kasutada üldanesteesiat koos analgeesiaga või sedatsiooni koos lokaalanesteesia ja analgeesiaga ning selle kohta on olemas veterinaararsti kirjalik kinnitus, mis sisaldab andmeid nudistatud loomade arvu ja kasutatud ravimite kohta.
• Taotleja peab loomi vähemalt 1. jaanuarist kuni 1. aprillini 2020. a ja 1. detsembrist kuni 31. detsembrini 2020. a põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoones või -rajatises, mis kaitseb loomi halbade ilmastikuolude eest või tagab juurdepääsu hoonele. Lisaks riiklikus ehitisregistris registreeritud hoonetele loetakse nõuetekohaseks ka teised katusega ja puidust, kilest või muust sobivast materjalist välispiiretega loomade pidamiseks kasutatavad siseruumiga ehitised.
• Loomapidaja võimaldab loomale vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Väliaedik ja karjamaa on looma tervisele ohutud. Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb veist nende eest kaitsta või mitte lasta teda karjamaale.
• Karjamaid, millel karjatatakse veiseid, vasikaid, lambaid, kitsi ja hobuseid, ei tohi üle karjatada ehk kahjustada rohukamarat nii, et taotlemisaasta vegetatsiooniperioodil see enam ei taastu.

• Toetust saab taotleda lamba ja kitse kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt kantud põllumajandusloomade registrisse (vt loomade register), kelle üle peetakse nõuetekohast arvestust ning keda taotleja peab pidama 2. maist kuni 31. augustini.
• Lammaste ja kitsede osas puudub kohustus pidada 31. augustini neid samu loomi, keda taotleja pidas 2. mai seisuga, samuti puudub kohustus hoida karjas lambaid ja kitsi arvul, mis oli 2. mai seisuga PRIA loomade registris, kuid kui taotletakse toetust näiteks mõlemale loomarühmale, siis peab taotlejal olema 31. augustini mõlema loomarühma loomi.
• Kitsedele ja lammastele tuleb toetuse taotlemisel lisaks muule söödale kasvatada põllumajandusmaal vähemalt viit põllumajanduskultuuri, millest vähemalt üks on:
  • harilik sigur, harilik leeskputk, aedruut, harilik saialill, suur teeleht, harilik võilill, aedpetersell, piparmünt või harilik palderjan
  • ning teisteks põllumajanduskultuurideks võivad olla: harilik nõiahammas, harilik esparsett, valge mesikas, harilik lutsern, valge ristik, roosa ristik, suvivikk, küüslauk, harilik sibul, naeris, aedporgand, redis, söödakapsas ja aed-mädarõigas.
• Eespool nimetatud põllumajanduskultuure ühe lamba või kitse kohta tuleb kasvatada vähemalt 5 m² suurusel alal puhaskultuurina või segus teiste põllumajanduskultuuridega minimaalse põllusuurusega 0,01 ha. Segus kasvatamise korral loetakse nõuetekohaseks põllumajanduskultuur, mida kasvatatakse vähemalt kümnel protsendil põllu pinnast.
• Nimetatud kultuurid tuleb märkida "Pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus" "Põldude loetelus" (PT50A) veerus 23. Segus kasvatamisel tuleb põllu joonistamise 4. sammus märkida kultuurid "Täpsustavate kultuuride" juures.
• Taotleja peab loomi vähemalt 1. jaanuarist kuni 1. aprillini 2020. a ja 1. detsembrist kuni 31. detsembrini 2020. a põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoones või -rajatises, mis kaitseb loomi halbade ilmastikuolude eest või tagab juurdepääsu hoonele. Lisaks riiklikus ehitisregistris registreeritud hoonetele loetakse nõuetekohaseks ka teised katusega ja puidust, kilest või muust sobivast materjalist välispiiretega loomade pidamiseks kasutatavad siseruumiga ehitised.
• Lammastele ja kitsedele toetuse taotlemisel tuleb karjatatavaid rohumaid vahetada 1. juuliks vähemalt ühel korral, väljaarvatud laidudel ja väikesaartel karjatamisel.
• Karjamaid, millel karjatatakse veiseid, vasikaid, lambaid, kitsi ja hobuseid, ei tohi üle karjatada ehk kahjustada rohukamarat nii, et taotlemisaasta vegetatsiooniperioodil see enam ei taastu.
• Loomapidaja võimaldab loomale vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Väliaedik ja karjamaa on looma tervisele ohutud. Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb veist nende eest kaitsta või mitte lasta teda karjamaale.

• Toetust saab taotleda hobuse kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt kantud põllumajandusloomade registrisse (vt hobuslaste register), kelle üle peetakse nõuetekohast arvestust ning keda taotleja peab pidama 2. maist kuni 31. augustini.
• Hobuseid karjatatakse karjatamisperioodil, mis kestab vähemalt 1. juunist kuni 31. augustini, karjamaal vähemalt taotlusel märgitud arvul ja täkkudele tagatakse karjatamisperioodil pääs karjamaale või väliaedikusse.
• Ühe hektari rohumaa kohta on kuni 1,4 loomühikut karjatatavaid loomi, võttes arvesse kõik taotleja kasutuses olevad rohumaad, taotleja majapidamises 2. mai seisuga peetavad lambad, kitsed ja mahepõllumajanduse registrisse kantud mahepõllumajanduslikult peetavad veised ning taotlusel märgitud veised ja hobused.
• Karjamaid, millel karjatatakse veiseid, vasikaid, lambaid, kitsi ja hobuseid, ei tohi üle karjatada ehk kahjustada rohukamarat nii, et taotlemisaasta vegetatsiooniperioodil see enam ei taastu.
• Loomapidaja võimaldab loomale vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Väliaedik ja karjamaa on looma tervisele ohutud. Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb veist nende eest kaitsta või mitte lasta teda karjamaale.

Allapanul peetavad sead:

• Toetust võib taotleda sigade kohta, keda taotleja peab kohustuseaasta 31. märtsi seisuga taotlusel märgitud loomakasvatushoones, milles peetavad sead on nõuetekohaselt identifitseeritud, sigade andmed on nõuetekohaselt kantud põllumajandusloomade registrisse (vt loomade register) ja sigade üle peetakse nõuetekohast arvestust. 2020. aastal võetakse aluseks taotlusele märgitud loomakasvatushoone ja selles 31. märtsi seisuga olev sigade arv põllumajandusloomade registris ning taotlusele märgitud emiste arv loomakasvatushoones.
• Toetust ei või taotleda sigade kohta, keda taotleja peab loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusena tekib vedel- või poolvedelsõnnik.
• Toetust ei saa taotleda laudakompleksile (erinevad laudad registreeritud ühe registreerimisnumbri alla), kus osa loomapidamishooneid kasutab vedelsõnnikutehnoloogiat ja osa tahkesõnnikutehnoloogiat. Toetuse saamiseks peavad olema erinevat tehnoloogiat kasutavad hooned eraldi registreeritud.
• Sigadele tuleb tagada sisetingimustes allapanuks põhk või hein, sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud ja lamamisala peab olema kuiv, puhas ning looma jaoks mugav.
• Alla seitsmepäevaste sigade kastreerimisel tuleb kasutada lokaalanesteesiat ja analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ning selle kohta on veterinaararsti kirjalik kinnitus, mis sisaldab andmeid kastreeritud loomade arvu ja kasutatud ravimite kohta.

Suuremal pinnal peetavad sead:

• Toetust võib taotleda sigade kohta, keda taotleja peab kohustuseaasta 31. märtsi seisuga taotlusel märgitud loomakasvatushoones, milles peetavad sead on nõuetekohaselt identifitseeritud, sigade andmed on nõuetekohaselt kantud põllumajandusloomade registrisse (vt loomade register) ja sigade üle peetakse nõuetekohast arvestust.
• Suuremal pinnal peetavate sigade toetuse põhitegevuse nõudeid on võimalik täita ka vedelsõnnikutehnoloogiaga sigalates.
• Sigade pidamise ruumi on paigaldatud vähemalt üks kaamera, mis edastab peetavatest sigadest pildi taotleja või tema poolt määratud isiku mobiiltelefonile või arvutisse, kes vastutab taotleja majapidamises peetavate sigade heaolu eest. Kaamera abil peab olema jälgitav kogu sigade pidamise ruum või vähemalt enamik ruumis peetavaid sigu peavad jääma kaamera vaatevälja.
• Üle 85-kilogrammise kehakaaluga sea, välja arvatud tiine emise ja seemendatud nooremise kohta, tagatakse rühmasulus kümme protsenti suurem pidamispind ja kuni 85-kilogrammise kehakaaluga sea, välja arvatud tiine emise ja seemendatud nooremise kohta, tagatakse rühmasulus 15 protsenti suurem pidamispind põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 "Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ §-s 14 sätestatust.
• Alla seitsmepäevaste sigade kastreerimisel tuleb kasutada lokaalanesteesiat ja analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ning selle kohta on veterinaararsti kirjalik kinnitus, mis sisaldab andmeid kastreeritud loomade arvu ja kasutatud ravimite kohta.

• Toetust saab taotleda taotleja majapidamises 2019. a 1. maist kuni 30. aprillini 2020. a alternatiivmeetodil peetud keskmise munakanade arvu või sellest väiksema arvu alusel. Munakanade üle tuleb pidada nõuetekohast arvestust, mida tuleb säilitada 2021. a lõpuni. Täpsemalt saab munakanade pidamise tingimuste ja keskmise arvu märkimise kohta lugeda MAK loomade "Abiks taotlejast" punktis 2.3.5.
• Taotleja peab kohustuseaastal oma majapidamises 1 m² munakanade pidamise ruumi põrandapinna kohta kuni kaheksat kana.