Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 2015

Meede 10.1.1 MAK 2014-2020

MAK ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi logo

Tutvustus

Keskkonnasõbraliku majandamise (edaspidi KSM) toetuse eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

Täpsema info toetuse eesmärkide ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt




EESMÄRK

Keskkonnasõbraliku majandamise (edaspidi KSM) toetuse eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

 

Tagasi algusse

 

VASTUVÕTUAEG- JA KOHT

 

Toetuste taotlemisperiood kestab 7. - 25. maini 2015. Hilinenud taotluste vastuvõtmise periood kestab 26. maist kuni 19. juunini 2015. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

 

Taotlust saab esitada vaid elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel, mis asub aadressil https://epria.pria.ee. e-PRIAs saab taotlust esitada 7. maist 19. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

 

Maakondlikes teenindusbüroodes on kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. e-PRIA arvuti kasutamise aega on võimalik kõikidele tööpäevadele eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (https://www.pria.ee/broneering).  Eelregistreerida saab ka PRIA maakondlikus teenindusbüroos ja infotelefonil 737 7679.

 

 e-PRIA kasutajaid juhendavad taotlusperioodi lõpuni tasuta ka põllu- ja maamajanduse konsulendid, vt //www.pikk.ee/.

 

  Tagasi algusse

 

OLULISEMAD NÕUDED TAOTLEJALE JA TOETUSÕIGUSLIKULE MAALE

 

  • Toetust saavad taotleda juriidilised isikud ja FIEd, kellel ei ole mahepõllumajanduse kohustust.

 

  • Toetuse taotleja kasvatab põllumajandusliku majapidamise põllumaal vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri, millest vähemalt üks peab olema teravili, kaunvili, rühvelkultuur, õli- ja kiukultuur, muu tehniline kultuur (edaspidi põllukultuur), ravim- ja maitsetaim, köögivili või maasikas.

 

  • Minimaalne taotleja poolt kasutatav pind toetuse taotlemiseks on 1,0 ha. Toetusõiguslik on:
  • põllumaa, millel kasvatatakse põllukultuuri, ravim- ja maitsetaimi, köögivilja või maasikat;
  • põllumaa, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti (toetust ei anta);
  • põllumaa, millel kasvatatakse kuni neljal järjestikusel aastal heintaimi ning hiljemalt rohumaa neljandale aastale järgneval kohustuseaasta 15. juunil kasvatatakse seal põllukultuuri, ravim- ja maitsetaimi, köögivilja, maasikat või hoitakse seda maad mustkesas;
  • põllumaa, millel kasvatatakse nõuete kohaselt põldtunnustatud heintaimi seemne tootmiseks;
  • liiklemiseks avalikult kasutatava tee ja eelnevates punktides nimetatud põllumaa vahel paiknev kuni 5 meetri laiune mitmeliigilise taimestikuga rohumaariba.

 

Põhitegevuse nõuded

 

  • Samal põllul võib kasvatada sama liiki põllukultuuri või köögivilja kuni kahel järjestikusel aastal; teravilja kuni kolmel järjestikusel aastal; ristõielisi põllumajanduskultuure igal neljandal aastal. Mustkesa ja sööti jäetud maa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei katkesta külvikorras põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust.
  • Taotleja kasvatab vähemalt 15% toetusõiguslikul maal liblikõielisi põllumajanduskultuure kas puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega; lubatud on allakülvid.
  • Taotleja hoiab vähemalt 30% toetusõiguslikust maast 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.
  • Taotleja kasutab külvisena sügisesel ja kevadisel teraviljade külvipinnal kokku vähemalt 15% sertifitseeritud teraviljaseemet.
  • Glüfosaati on keelatud kasutada põllukultuuridel või köögiviljadel tärkamisest, istutamisest või maha panemisest kuni saagi koristamiseni; haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel; põllul, millele taotletakse toetust mesilaste korjealade rajamise tegevuse eest.
  • Taotleja korraldab toetusõigusliku maa kohta vähemalt üks kord kohustuseperioodi jooksul mullaproovide võtmise ja nende saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse.
  • Taotleja või tema esindaja peab esimese kohustuseaasta 1. detsembriks osalema KSM algkoolitusel ja viienda kohustuseaasta 15. juuniks keskkonnasõbraliku majandamise alasel täienduskoolitusel.
  • Kui maa, millel kasvatatakse põllukultuure, köögivilja või mida hoitakse mustkesas, moodustab üle 20 hektari suuruse ala ja piirneb mootorsõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega, siis rajab või jätab taotleja tee ja põllu vahele 2–5 meetri laiuse rohumaariba või maastiku joonelemendi nagu kraav, hekk või kiviaed.
  • Taotleja koostab 15. juuniks väetusplaani kogu oma kasutuses oleva põllumajandusmaa kohta.

 

Täiendav veekaitse lisategevus

 

  • Vähemalt 50% KSM toetusõiguslikust maast peab olema taotlemise aasta 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

 

Mesilaste korjealade rajamise lisategevus

 

  • Toetuse taotlemiseks peab taotlejal olema põllumajandusloomade registris registreeritud vähemalt 10 mesilasperet või olema kokkulepe mesinikuga, kellel on vähemalt 10 põllumajandusloomade registris registreeritud mesilasperet.
  • Toetust antakse iga 0,5 hektari KSM määruse lisas nimetatud korjetaimedega rajatud maa kohta, millest kuni 200 meetri läheduses asub vähemalt üks mesilaspere.
  • Taotleja peab kasvatama vähemalt kolme korjetaime liiki ja kuni 15. augustini on sellel maal niitmine, karjatamine, hekseldamine ja ettevalmistamine järgmise kultuuri kasvatamiseks keelatud.

 

 Tagasi algusse

 

KOHUSTUSEST

 

KSM toetust antakse põhitegevuste elluviimisel viiel järjestikusel kalendriaastal.

 

Täiendava veekaitse lisategevuse ja mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest antakse toetust üksnes siis, kui neid viiakse ellu koos keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevusega. Täiendavat veekaitse lisategevust ja mesilaste korjealade rajamise lisategevust tuleb ellu viia ühe kalendriaasta pikkusel ajavahemikul. Täiendava veekaitse lisategevuse ja mesilaste korjealade rajamise lisategevuse elluviimise eest võib toetust taotleda iga-aastaselt või harvemini, esitades asjakohased andmed toetuse taotlusega.

 

KSM kohustust on võimalik suurendada kuni 20% esimese kohustuseaasta kohustuse aluse maa pindalast. Kohustust saab üle anda alates teisest kohustuseaastast.

 

Kohustust saab vähendada üksnes sel juhul, kui kohustusealune maa läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja kohustust üle ei võeta.

 

Tagasi algusse 

 

TOETUSE VÄLJAMAKSMINE JA ÜHIKUMÄÄRAD

 

PRIA teeb toetuse määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2016. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2016. a. Toetuse ühikumäärad on järgmised:

 

  • Põhitegevus – 50 €/ha aastas;
  • Täiendav veekaitse lisategevus – 2 €/ha aastas;
  • Mesilaste korjealade rajamise lisategevus – 100 €/ha aastas.

 

Täpsemad toetuse nõuded ja tingimused sätestatakse asjakohases põllumajandusministri määruses.

 

KSM toetus on üks viiest MAK 2014-2020 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, millele on  Euroopa Nõukogu määruse 1305/2013 lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

 

  • üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
  • mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim-ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
  • muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, P+heintaimed ja PLK maad).

Kui taotleja ületab toetust taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta. Oluline on siinjuures, et hektari kohta makstavat toetust vaadatakse kõigi taotletud põllumajandusliku keskkonnatoetuse peale kokku (KSM toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, piirkondliku mullakaitse toetus, keskkonnasõbraliku aianduse toetus ja kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus).

 

Tagasi algusse

 

LISAINFO JA KONTAKT
 

Lisainformatsiooni saab PRIA infotelefonil 737 7679.

Tagasi algusse