Arendusosaku toetus

Toetust antakse ettevõtjale äriseadustiku tähenduses, kelle eelmise majandusaasta põhitegevusala taotluse esitamise hetkel äriregistri andmetel oli justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK 2008) kohaselt üks järgmistest:

1. üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 011);
2. mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 012);
3. taimede paljundamine (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 013);
4. loomakasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 014);
5. segapõllumajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 015);
6. põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 016);
7. metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 021);
8. looduslike materjalide kogumine, välja arvatud puit (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 023);
9. toiduainete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 102);
10.  joogitootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11). 

Toetust antakse mittetulundusühingule ja maaparandusühistule, kui vähemalt kolme tema liikme põhitegevusalaks on lõikes 1 nimetatud tegevusala ning nad vastavad § 9 lõigetes 6 ja 7 sätestatud müügitulu ja võlakordaja nõuetele.

Taotleja peab kaasama toetuse eesmärgi saavutamiseks lepingu alusel vähemalt ühe järgmise innovatsioonipartneri:

1. ekspert, kelleks võib olla teadur, insener, regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse nr 113 „Perioodi 2023 – 2027 nõuandeteenuse osutamise toetus“ §-s 6 sätestatud nõuetele vastav nõustaja või muu töötaja, kellel on vähemalt keskharidus ja vähemalt kolmeaastane töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul ning ekspert ei tohi vastavalt määruse § 9 lõikele 9 olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär, ega olla töötanud taotleja juures vähemalt aasta enne taotluse esitamist. Samuti ei tohi ekspert tegeleda müügikonsultandi tööga, et vältida huvide konflikti. Asjaomases valdkonnas doktorikraadiga isiku või doktoriõppes õppiva doktorandi kvalifikatsiooni loetakse võrdsustatuks eelpool nimetatud töökogemusega; 
2. teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 kohane teadus- ja arendusasutus. Teadus- ja arendusasutuste kaasamine on oluline, sest teadus- ja arendusasutustel on olemas vajalikud teadmised, kogemused ja infrastruktuur, et aidata kaasa innovatsiooniprojekti edukale elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Innovatsioonipartneri kaasamine on vajalik toetuse eesmärgi saavutamiseks ja tagab innovatsiooniprojekti kõrge kvaliteedi ning professionaalse teostamise. 

Välispartner peab esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) kinnituse, et:

1. tal ei ole päritoluriigi ees täitmata kohustusi, sealhulgas maksukohustusi ja Euroopa Liidu vahenditest tulenevaid kohustusi;
2. ta ei ole rikkunud päritoluriigi seadusi;
3. ta on majanduslikult piisavalt stabiilses seisundis, et täita oma kohustusi partnerlussuhte raames, sealhulgas kavandatud arendustegevuse osas,
4. ta põhikirjajärgne tegevus hõlmab teadus- ja arendustegevust, juhul kui ta osaleb innovatsiooniprojektis innovatsiooniparterina.

Muud nõuded:

• Taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Nõue kehtib ka innovatsioonipartnerile.
• Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Nõue kehtib ka innovatsioonipartnerile.
• Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. Nõue kehtib ka innovatsioonipartnerile.
• Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49¹, 209, 209¹, 210, 296, 298, 298¹, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. Nõue kehtib ka innovatsioonipartnerile.
• Taotleja või innovatsioonipartneri juures töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel töötav isik, juhtorgani liige, osanik või aktsionär ei tegutse innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodil ega ole ühe aasta jooksul enne taotluse esitamist tegutsenud juhtorgani liikmena, osanikuna või aktsionärina innovatsiooniprojektiga seotud teadus- ja arendusasutuses või taotleja juures. Nõue kehtib ka innovatsioonipartnerile.
• Taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohustuste summa koguvara summaga, ei olnud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, suurem kui 0,70. Nõue kehtib ka MTÜ või maarapandusühistu liikmetele.
• Taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, üle 20 000 euro. Nõue kehtib ka MTÜ või maarapandusühistu liikmetele.
• Taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, suurem kui 1,00.
• Kui taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa Liidu õigusaktist, ja tal ei tohi olla täitmata artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1. taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja ja innovatsiooniprojekti juhi nimi ja kontaktandmed;
2. innovatsiooniprojekti selgelt sõnastatud tegevused ja sisu;
3. asukoht, kus innovatsiooniprojekti tegevused peamiselt toimuvad;
4. innovatsioonipartneri nimi ja kontaktandmed;
5. taotleja ja innovatsioonipartneri moodustatud innovatsiooniprojekti meeskonna liikmete elulookirjeldused;
6. eksperdi kaasamise korral eksperdi elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni tõendav dokument.

Koos taotlusega esitab taotleja innovatsiooniprojekti plaani, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1. innovatsiooniprojekti aluseks oleva probleemi lühikirjeldus;
2. innovatsiooniprojekti pealkiri, eesmärgid ja oodatavad tulemused nii eesti kui inglise keeles;
3. innovatsiooniprojekti algus- ja lõppkuupäev, ajakava, kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus, taotletava toetuse summa ning innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kava.

Toetust antakse põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamisse:

1. toote- ja tehnoloogiakatsetuse ning eksperimendi korraldamine ning teostatavusuuringu tegemine
2. töövõtete testimine ja vajaduse korral kohandamine;
3. suur- ja väikeprojektide väljatöötamiseks vajalike eeluuringute tegemine;
4. prototüübi valmistamine;
5. infotehnoloogiline arendus; 
6. toote- ja teenusearenduse nõustamine
7. kirjanduse ülevaate koostamine.

Taotleja kavandatav tegevus (edaspidi innovatsiooniprojekt) peab olema suunatud ettevõtete praktiliste energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkust suurendavate lahenduste väljatöötamisele ning taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele.

Toetatava innovatsiooniprojekti elluviimisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 127 lõike 3 kohast interaktiivset koostöömudelit ning samas artiklis sätestatud Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmadele kehtestatud nõudeid. 

Toetust ei anta järgmiste tegevuste kohta:

1. puidust ehitusmaterjalide, mööblitööstuse toodete ja tubakatoodete tootmine, töötlemine ning turustamine;
2. eraldiseisev teadustegevus, millel puudub praktiline väljund taotleja jaoks;
3. teavitus- ja esitlustegevus, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 78 alusel toetatava tegevusega;
4. ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine;
5. tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja juhtimise alane nõustamine;
6. veebilehe ja e-poe loomine ja töös hoidmine;
7. üksnes kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavus- või tasuvusuuringu tegemine.

Abikõlblikud on järgmised innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 127 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks: 

1. innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud tööjõukulu, sealhulgas tööjõukulu töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel;
2. innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kulu;
3. innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalike materjalide kulu. 

Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, milleks on minimaalselt neli kuud ja maksimaalselt 18 kuud. 

Toetuse saaja võib ühel korral innovatsiooniprojekti elluviimise jooksul enne innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist taotleda selle perioodi pikendamist kahe kuu võrra mõjuval põhjusel ning tingimusel, et saavutatav tulemus on kooskõlas meetme eesmärkide ja innovatsiooniprojektiga ning innovatsiooniprojekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 30. juuniks 2029.

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulud;
2. käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 
3. tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;
4. enne taotluse esitamist tehtud kulu; 
5. taotleja ja innovatsioonipartneri tavapärane tegevus- ja üldkulu;
6. sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu; 
7. riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
8. maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;
9. tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulu;
10. tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulu, kui tehnoloogiat saab kasutada või muuta kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil;
11. kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
12. kasutatud masina ja seadme ostmise kulu;
13. koolituskulu, sealhulgas koolitusreisi kulu;
14. keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;
15. innovatsioonipartneri palkamisel taotluse esitamise ajal taotleja juures töötava innovatsioonipartneri tööjõukulu ning olemasoleva töökoha täitmise ja taotleja juures töötava töötaja asendamise kulu;
16. kulu, mis on seotud turundustegevusega;
17. innovatsiooniprojekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu.

Toetuse saaja täidab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni järgmisi kohustusi: 

1. võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja viia läbi muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning vaadata dokumente ja vara kohapeal läbi; 
2. esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
3. eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
4. teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või innovatsiooniprojektiga seotud andmete muutumisest või innovatsiooniprojekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas innovatsiooniprojektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule;
5. jagab teavet nii algava, käimasoleva kui ka lõppenud innovatsiooniprojekti tegevuse kohta, seejuures jagab teavet innovatsiooniprojekti tegevuste ja saadud tulemuste kohta riikliku üldise põllumajanduspoliitika ülesandeid täitva võrgustikuga;
6. näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.

Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 9 lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele. 

Kui innovatsiooniprojekti tegevus ei ole seotud Euroopa Liidu Toimimise lepingu ja Euroopa Liidu lepingu 2021/C 326/01 I lisas nimetatud toodetega, siis esimese valikuna loetakse toetus vähese tähtsusega abiks vastavalt komisjoni (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023). Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831 on abi andmisel esimene valik, kuna selle kohaselt on lubatud §-s 5 sätestatud toetuse määr 90 protsenti. Kui taotleja vähese tähtsusega abi maht on ületatud, ei ole võimalik komisjoni määrust (EL) 2023/2831 kohaldada. Sel juhul loetakse antav abi riigiabiks komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 25 tähenduses. Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 25 sätestab aga madalamad abimäärad. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud piirangud laienevad ka innovatsioonipartnerile.

Üksnes konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ettevõtjate suhtes kohaldatakse vähese tähtsusega abi ning riigiabi sätteid. Riigiabi eeskirjade kontekstis on ettevõtja mõiste lai. Ettevõtjaks loetakse majandustegevusega tegelevaid isikuid olenemata nende õiguslikust vormist. Seetõttu võib riigiabi eeskirjade kontekstis ettevõtja all mõista ka mittetulundusühingut, mittetulundusühingu liiget või Euroopa Innovatsioonipartnerluse töörühma liiget, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatavas tegevuses.

Innovatsiooniprojekti vahearuanne, milles kajastatakse lühidalt senised tulemused ning antakse hinnang innovatsiooniprojekti edenemise, tehtud tööde ja eesseisvate tegevuste kohta. Innovatsiooniprojekti vahearuanne esitatakse, kui innovatsiooniprojekt kestab kauem kui 12 kuud. Vahearuanne esitatakse 12 kuu täitumisel 14 kalendripäeva jooksul ja selle saab esitada maksetaotlusest eraldi. 

Nõuetekohane lõpparuanne 30 kalendripäeva jooksul arvates innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, milles peavad olema kajastatud üksikasjalikud andmed innovatsiooniprojekti elluviimise, tehtud tööde ja tulemuste kohta. Lõpparuanne peab sisaldama hinnangut innovatsiooniprojekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja tulemuste levitamisele.

Eesti- ja ingliskeelne lühikokkuvõte innovatsiooniprojekti peamistest tulemustest koos lõpparuandega.