Tutvustus
Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse eesmärk on toetada üksikprojekte, mis edendavad koostööd ja arendavad innovatsiooni eelkõige põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris ning lahendavad konkreetsete tootjate ja töötlejate tootmisprotsessiga seotud probleeme. Projektid peavad olema suunatud ettevõtte püstitatud praktilistel vajadustel põhinevate lähteülesannete lahendamisele, mitte eraldiseisvate teadushuvide rahastamisele. Seejuures toetatakse koostööd teistes liikmesriikides loodud Euroopa Innovatsioonipartnerluse (edaspidi EIP) töörühmadega ning muud arendustegevusele või innovatsiooni arendamisele suunatud piiriülest koostööd teise välisriigi nõuetele vastava teadus- ja arendusasutuse või tootjaga. Oluline on taotleja ja teadus- ja arendusasutuse omavaheline koostöö projekti tegevuste elluviimisel.
Toetust saab taotleda põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud tegevustele, mis on otseselt seotud ka nn nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadega (kohaliku ressursi väärindamine). Seetõttu panustab toetus lisaks Eesti maaelu arengukavale ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia ning ettevõtluse kasvustrateegias väljatoodud nutika spetsialiseerumise kasvualade arengusse.
Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” tegevuse alaliik. Eesti maaelu arengukava meede 16.2 on suunatud Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime tõstmisele, aidates nii kaasa ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” raames sätestatud eesmärkide saavutamisele.
Käesoleva taotlusvooru eelarve on 1 760 000 eurot. Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning Eesti riigieelarvest.
Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ja projektiplaan ning nendes esitatud andmeid tõendavad dokumendid.
Toetustaotlusi saab esitada 5. veebruarist kuni 13. veebruarini 2024. a. Pärast taotlusvooru tähtaja lõppu esitatud dokumente arvesse ei võeta.
Taotlusi saab esitada nii elektrooniliselt kui ka paberil. Vastava taotlusvormi leiate lehekülje lõpust „Abiks taotlejale“ ploki sakist „Vormid“. Elektrooniliselt esitatav taotlus peab olema digitaalselt allkirjastatud ning tuleb saata e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee). Paberil täidetud taotluse palume saata posti teel PRIA keskuse aadressil Tähe 4, Tartu 51010. Kui täidate taotluse paberil ja saadate postiga, tuleb vormikohane avaldus esitada PRIAle samaaegselt ka elektrooniliselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee).
Kui taotlete toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.
16. jaanuaril toimus EIP rahvusvahelise koostöö üritus, mille raames tutvustati osalejatele kolme riigi (Eesti, Soome ja Läti) EIP meetmest toetuse taotlemise tingimusi. Kõigil rahvusvahelistel EIP huvilistel/taotlejatel on võimalik tutvuda võimalike partnerite ja ideedega siin. EIP taotlusvoor on Soomes avatud kuni 31. jaanuarini 2024. a ning Lätis 1. veebruarist 3. märtsini 2024. a.
Tingimused
Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud maaeluministri 29.07.2015 määrusega nr 75 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“.
Toetust saavad taotleda:
- äriseadustiku tähenduses ettevõtja, sealhulgas ka ettevõtjaid ühendav tulundusühistu;
- MTÜ, mille koosseisu vähemalt kolm liiget peavad vastama määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevusala nõuetele ning § 4 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud müügitulu ja võlakordaja tingimustele;
- piiriülese projekti korral võib taotlejaks olla ka ennast EIP töörühmana määratlev üksus eeldusel, et on täidetud EIP töörühmale esitatavad nõuded (vt § 4 lõige 3).
Sama toetatava tegevuse kohta võivad ühise taotluse esitada ka kaks või rohkem määruse § 3 lõikes 1 nimetatud isikut. Sel juhul jäävad ühise taotluse esitajatele kehtima samasugused nõuded, nagu kehtiksid siis, kui nad oleksid esitanud taotluse eraldi. Kõik taotlejad peavad vastama toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele.
Toetuse taotlejale kehtivad järgmised nõuded:
- taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu (kas koos või eraldi) peab olema taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, üle 4000 euro. Taotleja peab olema tootmisega või töötlemise ja turustamisega tegelenud vähemalt ühe majandusaasta enne toetuse taotlemist, seega taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne peab kajastama nimetatud omatoodetud või -töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadud müügitulu;
- taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse kohustuste summa koguvara summaga, ei tohi olla taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, suurem kui 0,7 (taimekasvatussaaduste töötlejate kohta on toodud erisus määruse § 4 lõikes 5);
- taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, suurem kui üks. Sellega tagatakse, et toetust saavad taotleda vaid ettevõtjad, kelle majandusnäitajate alusel võib eeldada, et lisategevused aitavad kaasa ettevõtja arengule ega muutu talle koormavaks;
- kui taotlejaks on MTÜ, siis peavad selle koosseisus vähemalt kolm liiget vastama määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevusala nõuetele ning § 4 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud müügitulu ja võlakordaja nõuetele. Piisav on, kui nimetatud nõuetele vastavad vähemalt kolm MTÜ liiget;
- toetuse taotleja peab kaasama partnerina projekti kavandamisse ja elluviimisse vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse, kellel on projekti valdkonnas varasem teadus- ja arendustegevuse kogemus ning projekti elluviimiseks vajalikud vahendid, ruumid ja asjaomase kvalifikatsiooniga personal. Selline teaduspartner võib olla ka juba EIP töörühma liige.
NB! Äriühingust taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded peavad olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad või kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja selle äriregistrile esitamise tähtpäev ei ole saabunud, peavad olema kättesaadavad taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtpäevad on möödunud.
Taotleja peab koostama projektiplaani, kus on kirjas projekti tegevuste lühikirjeldus, lähteülesanne ja eesmärk, tööplaan, ajakava, projekti lahendustee ja kasutatav metoodika, oodatavad tulemused, projekti kaasatavad pooled ja nende tööjaotus projekti tegevuste elluviimisel, eelarve kalkulatsioon ja projekti tulemuste levitamise kava.
Toetatakse järgmisi tegevusi:
1. Põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine (vastavalt nõukogu määruse artikli 35 lõike 2 punktile b), mis on seotud:
- põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamisega, sh asjaomased uuringud;
- tootearendusprojektide elluviimisega;
- projektitulemuste levitamisega (teavitustegevused), sh piiriüleselt.
2. Katseprojektide elluviimine, mis on seotud:
- toodete või tehnoloogiate katsetamisega tingimustes, kus neid ei ole varem rakendatud. Eelneb toote/tehnoloogia äriliselt kasutusele võtmisele (eeldusel, et toodet/tehnoloogiat on võimalik äriliselt kasutusele võtta) ja võib järgneda uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamisele või tootearendusele;
- projektitulemuste levitamisega (teavitustegevused), sh piiriüleselt.
Arendustegevuste raames saab teha ka katseprojekte, näiteks katsetada toodet või tehnoloogiat tingimustes, kus neid ei ole varem rakendatud. Katseprojekt võib eelneda või järgneda arendus- või tootearendustegevustele.
Tootearendusprojekti tegevused on suunatud olemasolevate teaduslike või ärialaste teadmiste kasutamisele kaubandusliku suunitlusega uute või täiustatud toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Tavapäraselt toimub tootearendustegevus ettevõttes. Tootearendusprojekti raames võib luua või täiustada toodete, protsesside või teenuste prototüüpe ning neid tegelikes töötingimustes katsetada.
Toetust ei anta järgmiste tegevuste kohta:
- puidust ehitusmaterjalide, mööblitööstuse toodete ning tubakatoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks;
- eraldiseisvaks teadustegevuseks, millel puudub praktiline väljund toetust taotleva ettevõtja jaoks;
- teavitus- ja esitlustegevuseks, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 alusel toetatava teavitustegevusega;
- tegevuseks või ostuks, mille kulude katmiseks on taotletud toetust muude projektide raames.
Abikõlblikud kulud on otsesed kulud, mis on vajalikud projektiplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ning projekti tulemuste levitamiseks, sh personalikulud, lähetuskulud, kulud ostetud uuringutele ja konsultatsioonideks, mittetootliku investeeringu kulud, projektitulemuste levitamisega seotud kulud, täiendavad kaudsed kulud kuni 15 protsendi ulatuses projekti otsestest personalikuludest lihtsustatud hüvitamisviisi alusel tingimusel, et toetuse saaja puhul ei ole tegemist riigiabi saajaga.
Lihtsustatud hüvitamisviisi kasutamine tähendab, et kaudseid kulusid ei hüvitata kuludokumentide alusel, vaid nendeks arvestatakse kuni 15 protsenti taotleja otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks on näiteks kulud bürootarvetele, sidekulud (sh telefoni- ja postikulu), infotehnoloogia kulud (sh kontoritehnika ost ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulu), kommunaalkulud (sh kütte-, vee-, elektrikulud), kontoriruumide rent, valveteenus.
EIP piiriülese koostööprojektis juhtpartnerina osalemise korral on abikõlblikud ka töörühmade koostöökulud.
Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
- tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulud;
- tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulud;
- standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise ja üürimise kulud;
- kasutatud seadme ostmiseks tehtud kulud;
- lepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega seotud kulud;
- liisimise, rentimise või üürimise makse pärast projekti elluviimise lõpetamist;
- tolli- ja sisseveomaks, koolituskulud, koolitusreisi kulud;
- sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
- maa ja olemasoleva hoone ostmise ning üürimise kulud;
- õigus- ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutused ning tehnilise teostatavuse uuringu eest tehtud kulutused;
- kulutused reklaamile;
- riigilõiv, notaritasu;
- trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
- toreduslikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses ja muud majanduslikult ebaotstarbekad kulud;
- keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud;
- muud kulud, mis ei ole seotud kavandatava projekti või tegevuse elluviimisega.
Toetust saab taotleda EIP töörühm, kes valib end esindama ühe töörühma liikme. EIP töörühm moodustatakse vähemalt ühest põllumajandustootmisega, toiduainete töötlemisega või metsamajandamisega tegelevast ettevõtjast, sh võib olla ettevõtjaid ühendavaid tulundusühistuid või mittetulundusühinguid ning teadus-ja arendusasutusi (partner).
EIP töörühm ei ole juriidiline isik, vaid on olemuselt projektikonsortsium - erinevad osapooled (vähemalt 1 ettevõtja (või MTÜ) ja teadusasutus, kes teevad koostööd ühise projekti elluviimiseks ning on omavahel sõlminud lepingu oma tegevuse, ülesannete, õiguste ja kohustuste osas.
EIP töörühma tegevuse eesmärk vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 55 toodud EIP eesmärkidele, milleks on luua lisaväärtust tihedama teadusuuringute ja põllumajandustootmise tihedama sidumisega ning innustada olemasolevate innovatsioonimeetmete ulatuslikumat kasutamist; soodustada uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat praktikasse ülevõtmist ning teavitada teadlaskonda põllumajandustootmise jaoks vajalikest teadusuuringutest.
EIP töörühm on osa põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegelevast EIPst ning töörühm on moodustatud sellistest huvitatud osalejatest nagu põllumajanduses ja toiduainetetööstuses tegutsevad ettevõtjad, põllumajandustootjad, teadustöötajad, ja nõustajad, keda peetakse EIP eesmärkide saavutamisel tähtsaks.
EIP töörühma koosseisu moodustavad teisisõnu vähemalt kaks omavahel sõltumatut osapoolt ning koosseis on asjakohane töörühma eesmärgi saavutamiseks, näiteks erinevate osapoolte (põllumajanduses ja toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtjad, põllumajandustootjad, teadustöötajad ja nõustajad) hõlmamiseks.
EIP töörühmale kehtivad järgmised nõuded:
- üheks olulisemaks nõudeks töörühmale on see, et töörühm peab olema kehtestanud sisekorra, millega tagatakse EIP töörühma töö ja otsuste tegevuse läbipaistvus, rahalise vastutuse jaotus töörühma liikmete vahel (sealhulgas näiteks toetuse tagasimakse nõude korral) ning välditakse huvide konflikti. EIP töörühm esitab enda sisekorra ühena taotlusdokumentidest;
- EIP töörühm peab esitama taotlusega koos tegevuskava, mis sisaldab koostatava, katsetatava, kohandatava ja rakendatava uuendusliku projekti kirjeldust ning eeldatavaid tulemusi ja nende kirjeldust ning samuti kirjeldust, kuidas saavutada EIP eesmärki, edendada tootlikkust ja ressursside säästvat majandamist;
- lisaks kohustub EIP töörühm levitama oma projekti tulemusi eelkõige EIP võrgustiku kaudu;
- EIP töörühm peab vastama määruse § 4 lõike 2 punktides 3–7 kehtestatud nõuetele. EIP töörühma liikmeteks olevad ettevõtjad peavad vastama määruse § 4 lõike 2 punktides 1–9 sätestatud nõuetele;
-
EIP töörühmal peab olema piiriüleseks koostööks EL partner (EIP töörühm), kellel on tegevused oma riigis ja rahastus tegevuste kulude katmiseks, vt nt määruse § 5 lõiked 4 ja 5.
EIP töörühm võib taotleda toetust sellise EIP piiriülese projekti rahastamiseks, kus ta osaleb EIP töörühma partnerina ja kus asjaomase piiriülese töögrupi kulud kaetakse kahe erineva regiooni poolt. Juhul, kui EIP töörühm taotleb piiriülese projekti rahastamist, peab ta määratlema oma osaluse antud projektis kas piiriülese EIP töörühma projekti juhtpartnerina või piiriülese EIP töörühma projekti partnerina.
Projekti juhtpartner on isik, kes koordineerib kogu piiriülese projekti elluviimist ja partnerite tegevust ning tagab seeläbi kavandatud projektitegevuste toimumise vastavalt kokkulepitud ajakavale ja eelarvele. Kui EIP töörühm osaleb piiriüleses projektis juhtpartnerina, võib ta taotleda kogu projekti kulude (sh koordineerimiskulud ning Eesti osaleja kulud) katmist.
EIP töörühma projektis partnerina osalemisel saab Eesti partner toetust taotleda üksnes oma kohalike tegevuste kulude katteks.
Kui taotlejaks ning toetuse saajaks on EIP töörühm, siis peavad kõik selle liikmed vastama taotleja nõuetele.
Vähese tähtsusega abi saajad on EIP töörühma ettevõtjatest või MTÜ-dest liikmed.
Nõuded EIP töörühmale on toodud lehekülje lõpus lisamaterjalide jaotuse all. Samuti soovitame lugeda määruse seletuskirja ja määruse muudatuse seletuskirja vastavaid punkte.
Piiriülestele projektidele kehtivad tavapärased meetme tingimused, ent lisaks rakenduvad mõned lisavõimalused ja lisatingimused (eeskätt tulenevalt Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) nõuetest). Lisaks tuleb esitada teatud lisadokumendid, mis on kirjeldatud allpool.
NB! Juhul, kui Eesti EIP töörühm saab taotluse rahuldamise otsuse, kuid projekti välispartner (teine EIP töörühm) oma riigis seda ei saa, siis tunnistatakse ka Eesti projekti rahuldamise otsus kehtetuks.
EIP piiriülese koostööprojekti puhul tuleb esitada järgnevad lisadokumendid:
- EIP töörühma sisekord ja liikmete nimekiri;
- kinnitus teise riigi EIP töörühma rahastamisotsuse kohta või viide taotlemisele (kinnituse otsuse kohta võib esitada ka hiljem);
- juhtpartnerina osalemisel ja projekti koostöökulude katmise taotlemisel projekti kogueelarve, partneri või partnerite eelarved ja teisest riigist taotletav või edukalt taotletud toetus;
- kirjeldus, kuidas kavatsetakse saavutada EIP eesmärke, edendada tootlikkust ja ressursside säästvat majandamist;
- taotleja kinnitus, et projekti tulemusi levitatakse eelkõige EIP võrgustiku kaudu;
- kui kaasrahastaja on teisest EL riigist, peab EIP töörühmana toetust taotlev partner tõendama oma osalust teise regiooni poolt kaasrahastatavas EIP töörühmas. Taotleja esitab teise regiooni rahastaja kinnituse, et taotleja tegevus partnerina selles projektis moodustab olulise osa projekti tegevustest.
Kohustused
Toetuse saaja viib projekti ellu ning esitab projekti elluviimist tõendavad dokumendid iga projektietapi lõppedes vähemalt üks kord aastas, kuid mitte rohkem kui neli korda aastas ühe taotluse kohta alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Projekt tuleb viia ellu hiljemalt 1. juuniks 2025. a ning projekti elluviimist tõendavad dokumendid tuleb esitada hiljemalt 1. juuliks 2025. a.
Toetuse saajal on kohustus alustada projekti elluviimisega kolme kuu jooksul alates taotluse rahuldamise otsusest ning avaldada projekti andmed Maaeluvõrgustiku veebilehel (§ 19 lõige 4).
Toetuse saaja, kes on viinud toetatavast tegevusest ellu osa, mille maksumus moodustab vähemalt 50% kogu toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, võib taotleda projektiperioodi pikendamist enne selle lõppemist juhul kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha. Projektiperioodi võib pikendada kuni 18 kuud alates selle lõppemisest, kuid mitte rohkem kui 1. juulini 2025. a.
Kui projekti elluviimise käigus saavutatakse projekti eesmärgid varem või vähemate tegevustega, kui taotluses esitatud projekti elluviimiseks on kavandatud, või kui ilmneb asjaolu, mille korral on projekti eesmärgid võimalik saavutada varem või vähemate tegevustega, kui taotluses esitatud projekti elluviimiseks on kavandatud, siis esitab toetuse saaja PRIAle avalduse projekti elluviimise lõpetamiseks. Avaldusega koos esitab toetuse saaja PRIAle määruse § 20 lõike 1 punktis 2 nimetatud projekti lõpparuande ja määruse § 20 lõikes 2 nimetatud dokumendid.
Toetuse saaja peab täitma järgmisi kohustusi:
- saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral tuleb PRIA nõudmisel toetusraha tagasi maksta;
- võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ning teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ja osutama selleks igakülgset abi;
- eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest ning säilitama neid dokumente kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni;
- levitama projekti tulemusi;
- vastama määruse § 4 lõike 2 punktides 4–8 sätestatud nõuetele vähemalt PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni.
Lisaks eelnevalt nimetatud kohustustele esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks PRIAle pärast projekti asjakohases etapis ettenähtud tegevuste tegemist ja nende eest täielikult tasumist kahe kuu jooksul alates vastava etapi lõpust:
- projekti etapi aruande, milles näidatakse ära projekti etapis tehtud tegevused. Vajaduse korral põhjendatakse erinevusi etapis kavandatud ja tegelike tulemuste vahel, antakse hinnang projekti etapi eesmärgi saavutamisele, tulemuslikkusele ja elluviimisele ning projekti lõppeesmärgi saavutamise perspektiivile;
- projekti viimase etapi korral projekti lõpparuande, milles võetakse kokku projekti raames tehtud tegevused. Vajaduse korral põhjendatakse erinevusi projektis kavandatud ja tegelike tulemuste vahel, antakse hinnang projekti lõppeesmärgi saavutamisele ning viidatakse kodulehtedele ja muudele allikatele, mille kaudu on avalikkust teavitatud projekti tulemustest.
Lisaks eelnevalt nimetatule esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks PRIAle maksetaotluse koos nõutavate dokumentidega.
Kuna toetuse taotlusega esitatakse ainult eelarve, siis tuleb koos maksetaotlusega tõendada kulude mõistlikkust. Selleks tuleb esitada vajalikud hinnapakkumused (vt määruse § 8).
Abikõlbliku kulude omafinantseeringuga on võimalik kasutada ka mitterahalisi sissemakseid, täpsemalt on kirjeldatud seda lehekülje lõpus lisamaterjalide all.
PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamisest.
Toetuse võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 82 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest maksta välja pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö, teenuse või vara eest soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või osutatud teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Toetuse väljamaksmist enne kulutuste tegemist nimetatakse lühidalt OTKA ja sel juhul esitab toetuse saaja OTKA maksetaotluse.
Lisainformatsiooni OTKA maksetaotluse kohta on võimalik leida siit.
Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine enne kulutuste tegemist võib toimuda selliselt, et igal arve-saatelehel või arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või selliselt, et kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel märgitud rahaliste kohustuste summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma.
Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab PRIAle maksetaotluse koos vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulutuste abikõlblikkuse kontrollimist, arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise otsuse alusel määratud raha toetuse saaja arvelduskontole. Toetuse saaja võib toetuse maksmise otsuse alusel saadud toetust kasutada üksnes selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud asjakohase tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa. Toetuse saaja tasub pärast toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis kaupa. Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIAle seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumisest asjakohase teabe koos maksmist tõendavate dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või arvelduskonto väljavõte või väljatrükk).
Kui toetus makstakse toetuse saajale välja enne tegevuste eest täielikult tasumist ehk OTKA põhimõttel, peab ta arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest olema tasunud ja rahalise kohustuse tasumise kohta esitanud PRIAle OTKA teatise koos tasumist tõendava dokumendiga seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha laekumisest.
Toodud nõuete loetelu ei ole täielik. Täpsemalt kehtestatud nõuetega on võimalik tutvuda määrusest.
Toetuse määrad
Toetuse määr on kuni 90% projekti abikõlblikest kuludest ja sõltub sellest, millise valdkonna projekti planeeritakse ja kes on toetuse saaja.
Kui taotlejal on vähese tähtsusega abi määr ületatud, on toetusmäärad järgmised:
- uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamisega, sealhulgas asjaomased rakendusuuringud, seotud projekti kohta toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 50%, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 60% ja väikese suurusega ettevõtjale kuni 70% projekti abikõlbliku kulu maksumusest;
- tootearendusega seotud projekti kohta toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 25%, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35% ja väikese suurusega ettevõtjale kuni 45% projekti abikõlbliku kulu maksumusest.
Toetust on võimalik saada määruse § 9 lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud toetusmäärast 15 protsendi võrra rohkem, ent mitte rohkem kui 80% projekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
- projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väikese või keskmise suurusega ettevõtja, projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70% abikõlblikest kuludest;
- projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtja ja vähemalt ühe teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegeleva organisatsiooni vahel, kes kannab vähemalt 10% abikõlblikest kuludest ning kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused;
- projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu.
Madalam toetusmäär või nõue, et vähese tähtsusega abi summa iga tegevuses osaleva ettevõtja kohta ei või ületada 300 000 eurot kolme majandusaasta jooksul, kohaldub üksnes juhul, kui tegemist ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) I lisas nimetatud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud projektidega.
Taotleja saab kontrollida enda kohta käivaid andmeid riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist Rahandusministeeriumi veebilehe kaudu.
Toetuse maksimaalne suurus on 100 000 eurot abikõlblikest kuludest ühe projekti kohta.
Toetuse määramine
PRIA kontrollib taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, kavandatava tegevuse ja investeeringuobjekti vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.
EIP piiriülese koostööprojekti puhul kontrollib vastava riigi pädev asutus piiriülese koostööprojekti tegevuse vastavust arengukava strateegiale ja prioriteetidele. EIP piiriülese koostööprojekti töörühma tegevuste kontroll lepitakse kokku vastavate riikide pädevate asutuste vahel.
Taotlusi hinnatakse PRIA peadirektori poolt moodustatud hindamiskomisjoni poolt määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Hindamistulemuste põhjal koostab PRIA taotluste paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide kaalutud keskmise saanud taotlus. Täpsemalt palume hindamise korra ja hindamiskriteeriumitega tutvuda määrusest.
Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa rahastamise eelarvet ja kui kõik taotlused on saanud vähemalt 40% maksimaalsest hindepunktide summast ehk kokku vähemalt kaheksa hindepunkti ja nende iga hindamiskriteeriumi koondhinne on vähemalt üks, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused.
Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse parimad nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt 40% maksimaalsest hindepunktide summast ehk kokku vähemalt kaheksa hindepunkti ja mille iga hindamiskriteeriumi koondhinne on vähemalt üks.
PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast, st hiljemalt 5. juuliks 2024. a.
Toetuse saaja peab alustama projekti elluviimist 3 kuu jooksul alates taotluse rahuldamise otsusest.
Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.
Juhime tähelepanu, et toetuse saaja on kohustatud lisaks täitma nõudeid, mis puudutavad toetust saanud objektide tähistamist. Siit leiad juhiseid, kuidas tähistada toetust saanud objekte.
Abiks taotlejale
Juriidilised alused
| Nimetus | Lisatud |
|---|---|
| Määrus | |
| Taotluse hindamise kriteeriumid | |
| Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus | |
Vormid
| Nimetus | Lisatud |
|---|---|
Lisamaterjalid
| Nimetus | Lisatud |
|---|---|
Hindamistulemused
| Nimetus | Lisatud |
|---|---|
Vormid
| Nimetus | Lisatud |
|---|---|
Lisainfo:
- investeeringutoetuste infotelefon 737 7678
- toetustega seotud info info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee)
