Kohtumised huvirühmade ja lobistidega

Lobitöö ja huvirühmadega suhtlemine on osa huvide esindamisest demokraatlikus otsustusprotsessis. Vaatamata sellele, et lobitegevusel on sageli negatiivne foon, ei ole siiski igasugune lobitegevus ebasoovitav. Selleks et lobitöö ja huvirühmadega suhtlemine oleks läbipaistev ja kõigile arusaadav, juhinduvad PRIA peadirektor ja tema asetäitjad lobistidega suhtlemise heast tavast.

Riigi huvides on tasakaalustatud lobitegevus, et kitsad erahuvid ei domineeriks poliitikakujundamises ja õigusloomes. Tasakaalustatud lobitegevus ja läbipaistvus annab kõigile huvitatud osapooltele võrdse võimaluse oma seisukohti esitada.

Poliitikaotsusteks loetakse heas tavas otsust, mis mõjutab õigusloomet, strateegilist planeerimist (arengukavad, programmid, valged raamatud, rohelised raamatud, tegevuskavad jms) ning toetuste andmist. Lobitööna on käsitletav ka püüdlus mõjutada hanketingimusi, st kui ametiisikut mõjutatakse hangete planeerimise või hanke tingimuste koostamise käigus, enne hanke avaldamist.

Hea tava kohaselt tuleb avalikustada kohtumised, mis on toimunud elektrooniliselt, vahetu kohtumisena, telefonikonverentsina vm viisil ning mida iseloomustab lobisti otsene või kaudne struktureeritud ja organiseeritud suhtlus ametiisikutega, et mõjutada poliitikaotsuseid ning kaitsta enda või oma esindatava huve.

PRIA avalikustab info toimunud kohtumiste kohta kodulehel kord kvartalis.