Kuidas määrab PRIA toetusõiguslikku pindala puudega kaetud või päikesepaneelidega aladel?

Toetusõigusliku pindala määramine PRIA poolt aladel, kus esineb puudegruppe ja üksikuid puid

  1. PRIA geoinfosüsteemis digitaliseeritakse põllumassiivi välispiir. Joonisel 1 tähistatud kollase joonega.
  2. Määratletakse vähemalt 0,01 ha suurused alad, kus puude või põõsaste võrade liitus on suurem kui 30%. See tähendab, et puude/põõsaste grupi pindalast moodustab võrade pindala 30% või rohkem. Sellised alad digitaliseeritakse geoinfosüsteemis ja arvestatakse põllumassiivi toetusõiguslikust pindalast välja. Joonisel 1 on need tähistatud punase joonega.
  3. Määratletakse puudega kaetud alad, mis eraldi võetuna on alla 0,01 ha, kuid kokku moodustavad üle 0,01 ha suuruse pinna. Sellised alad digitaliseeritakse geoinfosüsteemis ja arvestatakse põllumassiivi toetusõiguslikust pindalast välja. Niisuguse ala hulka arvestatakse puud siis, kui neid ei saa käsitleda üksikute puudena, kuna mitme puu või põõsa võrad on omavahel liitunud. Joonisel 1 on need tähistatud sinise joonega.
  4. Loetakse kokku kõik üksikud puud ja põõsad, mis leiduvad allesjäänud toetusõiguslikul pinnal. Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põld, kus üksikute puude tihedus ühe hektari kohta ei ületa 50 puud. Üksikuks puuks toetusõigusliku pindala määramise tähenduses loetakse vähemalt 1,3 meetri kõrgune või selgelt eristuva vähemalt 1-meetrise võra läbimõõduga puu või põõsas, kui puudevahelisel alal on rohttaimestik või haritav maa. Üks ja sama puu ei saa olla samaaegselt üksik puu ja kuuluda puudegruppi. Üksikud puud on joonisel 1 tähistatud kollase ringiga.  Juhul kui puid on võimalik loendada visuaalselt ja sealjuures hinnata, et neid ei ole ühe hektari kohta üle 50, siis neid geoinfosüsteemi ei salvestata ja need ei kajastu ka PRIA avalikul veebikaardil põllumassiivi andmetes.
  5. Põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala arvutatakse 0,01 ha täpsusega järgmiselt:

    S=SV-SM-SM1

    kus

    S - põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala,

    Sv - põllumassiivi välispiiri pindala,

    SM - üle 0,01 ha suuruste mittetoetusõiguslike alade pindalade summa,

    SM1 - alla 0,01 ha suuruste mittetoetusõiguslike alade pindalade summa, kui see kokku on üle 0,01 ha.

    Antud näite puhul S=3,22-(0,02+0,02+0,55)-(0,004+0,007)=2,62 ha. Üksikutele puudele pindala ei arvestata.
     

  6. Saadud puude arv jagatakse põllumassiivi pindalaga. Kui see on üle 50, ei ole põllumassiiv toetusõiguslik ja see kustutatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist.

Joonis 1. Puudegrupid ja üksikud puud

Joonisel 2 on näidatud puudegrupi moodustamine ja võrade liituse arvutamine. Puudegrupp tervikuna on piiratud punase joonega, selle pindala on 0,06 ha. Puuvõradega kaetud alad on piiratud rohelise joonega, kogupindala on 0,03 ha. Liitus on 0,03/0,06=0,5 ehk 50 %. See tähendab, et puude võrad katavad puudegrupi pindalast 50 %.

Lisaks on avalikul veebikaardil kiht „Puittaimede tiheduse määramise abivahend“.  Kui selle kihi ruudustiku üks ruut on võradega kaetud rohkem kui 30% ulatuse, on selle ruudustiku piires võrade liitus üle 30 %.

Joonis 2. Näide võrade liituse arvutamisest

PRIA avalikul veebikaardil on põllumassiivide andmetes (joonis 1) olemas väli „Üksikute puude ja põõsaste arv põllumassiivil“, milles kajastub puude arv, mis on PRIA poolt digitaliseeritud ja geoinfosüsteemi salvestatud. Andmeväli „Üksikute puude ja põõsaste lubatud arv põllumassiivil“ on saadud põllumassiivi pindala korrutamisel 50ga.

Joonis 3. Põllumassiivi andmed

Aladele, mis pole puude arvu või tiheduse tõttu toetusõiguslikud, ei tohi pindalatoetuste taotlemisel põlde joonistada ja toetusi taotleda.


Toetusõigusliku pindala määramine päikesepaneelidega aladel

1. Juhul kui ala on ümbritsetud aiaga (joonis 3), arvestatakse see toetusõigusliku pindala hulgast välja.  

Joonis 4. Aiaga ümbritsetud päikesepark

 

2. Juhul kui ala eristub ümbritsevast selge maakasutuse või harimise piiriga (joonis 4), arvestatakse see toetusõigusliku pindala hulgast välja.

Joonis 5. Selge harimispiiriga ümbritsetud päikesepark

 

3. Juhul kui aeda ega selget harimispiiri pole, lähtutakse paneelide vahekaugusest. Ala, kus paneelide vahekaugus on kuni 13 m (kaasa arvatud), ei ole toetusõiguslik. Niisugune ala piiritletakse geoinfosüsteemis joonega, mille kaugus välimise paneeli välisservast on 1 meeter (joonis 5) ja arvestatakse toetusõiguslikust pindalast maha.

Joonis 6. Ilma aiata ja harimispiirita päikesepark

 

4. Üksikuks päikesepaneeliks loetakse olukorda, kus paneelist kuni 13 m kaugusel (kaasa arvatud) ei asu teisi paneele. Üksik paneel piiritletakse geoinfosüsteemis joonega, mille kaugus paneeli servast on 1 meeter (joonis 6). Saadud ala arvestatakse toetusõiguslikust pindalast maha.

Joonis 7. Üksik päikesepaneel

Aladele, mis pole päikeseparkide tõttu toetusõiguslikud, ei tohi pindalatoetuste taotlemisel põlde joonistada ja toetusi taotleda.